Sule kuulutus

Apple on maailmas tuntud oma ülipopulaarsete toodete poolest, mille hulgas on selge võitja iPhone’i nutitelefon. Kuigi tegemist on Ameerika ettevõttega, toimub tootmine eelkõige Hiinas ja teistes riikides eelkõige tänu madalamatele kuludele. Cupertino hiiglane aga ei tooda isegi üksikuid komponente. Kuigi ta disainib osa ise, näiteks iPhone'ide (A-seeria) ja Macide (Apple Silicon – M-seeria) kiibid, ostab ta enamiku oma tarnijatelt tarneahelas. Lisaks võtab see osa osi mitmelt tootjalt. See tagab ju tarneahela mitmekesistamise ja suurema sõltumatuse. Kuid tekib huvitav küsimus. Kas näiteks ühe tootja komponendiga iPhone võib olla parem kui sama mudel teise tootja osaga?

Nagu eespool mainisime, võtab Apple vajalikud komponendid mitmest allikast, mis toob kaasa teatud eelised. Samas on tarneahela ettevõtete jaoks ülioluline teatud kvaliteeditingimuste täitmine, ilma milleta Cupertino hiiglane antud komponentide eest ei seisakski. Samas võiks ka järeldada. Ühesõnaga, kõik osad peavad vastama teatud kvaliteedile, et seadmete vahel ei oleks erinevusi. Vähemalt nii peaks see ideaalses maailmas toimima. Aga kahjuks me selles ei ela. Varem on ette tulnud juhtumeid, kus näiteks üks iPhone X oli teise ees ülekaalus, kuigi tegemist oli samade mudelitega, samas konfiguratsioonis ja sama hinnaga.

Inteli ja Qualcommi modemid

Nimetatud olukord on ilmnenud juba varem, just modemite puhul, tänu millele saavad iPhone'id LTE võrku ühenduda. Vanemates telefonides, sealhulgas ülalmainitud 2017. aasta iPhone X-is, toetus Apple kahe tarnija modemitele. Mõned tükid said seega Inteli modemi, teistes aga magas Qualcommi kiip. Praktikas selgus paraku, et Qualcommi modem oli veidi kiirem ja stabiilsem ning võimete poolest ületas Inteli konkurentsi. Siiski tuleb märkida, et äärmuslikke erinevusi ei olnud ja mõlemad versioonid töötasid rahuldavalt.

Olukord muutus aga 2019. aastal, kui California hiiglaste Apple’i ja Qualcommi õigusvaidluste tõttu hakati Apple’i telefonides kasutama eranditult Inteli modemeid. Apple'i kasutajad on märganud, et need on Qualcommilt veelgi kiiremad ja üldiselt paremad versioonid, mis varasemates iPhone XS-is (Max) ja XR-is olid peidetud. Sel juhul tuleb aga tunnistada üht asja. Inteli kiibid olid moodsamad ja neil oli loogiliselt veidi eelist. Teine pöördepunkt toimus 5G võrkude tulekuga. Kui konkureerivad mobiiltelefonitootjad on 5G-toe laialdaselt kasutusele võtnud, on Apple koperdanud ega ole suutnud hüpata. Intel jäi arenduses märkimisväärselt maha. Ja just seetõttu sai vaidlus Qualcommiga lahendatud, tänu millele on tänapäevased iPhone'id (12 ja uuemad) varustatud 5G toega Qualcommi modemitega. Samal ajal ostis Apple aga Intelilt modemidivisjoni ja töötab väidetavalt oma lahenduse kallal.

Qualcommi kiip
Qualcomm X55 kiip, mis pakub iPhone 12 (Pro) 5G tuge.

Nii et kas erinev müüja on oluline?

Kuigi kvaliteedi osas võib komponentide vahel esineda mõningaid erinevusi, pole paanikaks siiski põhjust. Tõsi on see, et igal juhul vastab antud iPhone (või mõni muu Apple'i seade) kvaliteedilt kõikidele tingimustele ja nende erinevustega pole vaja numbrit teha. Valdav enamus juhtudel ei pane keegi neid erinevusi niikuinii tähele, kui just neile otseselt ei keskenduta ja võrrelda ei püüta. Teisest küljest, kui erinevused olid enam kui ilmsed, on täiesti võimalik, et hoiate käes pigem defektset tükki, mitte teist komponenti.

Muidugi oleks parim, kui Apple kavandaks kõik komponendid ja mõjutaks seega oluliselt nende funktsionaalsust ja disaini. Kuid nagu eelpool mainisime, ei ela me kahjuks ideaalses maailmas ning seetõttu on vaja kontrollida võimalikke erinevusi, mis lõppkokkuvõttes ei mõjuta seadme kasutamist ja funktsionaalsust.

.