Sule kuulutus

Praktiliselt pidevalt on kuulda erinevatest ambitsioonidest Apple’i ja teisi tehnoloogiagigante kuidagi reguleerida. Ilus näide on näiteks hiljutine Euroopa Liidu otsus. Uute reeglite järgi muutub USB-C pistik kohustuslikuks kogu väiksemale elektroonikale, kuhu võiksime lisaks telefonidele kaasata tahvelarvuteid, kõlareid, kaameraid ja muud. Seetõttu on Apple sunnitud oma Lightningist loobuma ja aastaid hiljem USB-C-le üle minema, ehkki kaotab osa kasumist, mis saadakse Lightningi tarvikute litsentsimisest Made for iPhone (MFi) sertifikaadiga.

Suhteliselt hiljuti on räägitud ka App Store’i regulatsioonist. Kui Apple'i ja Epic Gamesi kohtuvaidlus käis, kaebasid paljud vastased Apple'i rakenduste poe monopoolse seisundi üle. Kui soovite oma rakenduse iOS-i/iPadOS-i süsteemi hankida, on teil ainult üks võimalus. Nn külglaadimine pole lubatud – seetõttu saate äpi installida ainult ametlikust allikast. Aga mis siis, kui Apple ei luba arendajatel oma rakendust App Store'i lisada? Siis tal lihtsalt ei vea ja ta peab oma tarkvara ümber töötama, et kõik tingimused vastaksid. Kas selline Apple'i ja teiste tehnoloogiagigantide käitumine on õigustatud või vastupidi, kas osariikidel ja EL-il on oma regulatsioonidega õigus?

Ettevõtete reguleerimine

Kui vaadata Apple’i konkreetset juhtumit ja seda, kuidas teda vaikselt igalt poolt erinevate piirangutega kiusatakse, siis võib ilmselt jõuda vaid ühele järeldusele. Või et Cupertino gigandil on õigus ja kellelgi pole õigust temaga rääkida sellest, mille kallal ta ise tegeleb, mida ta on tipust üles ehitanud ja millesse ta ise palju raha investeerib. Parema selguse huvides võiksime selle kokku võtta seoses App Store'iga. Apple tuli ise välja ülemaailmselt populaarsete telefonidega, millele ehitas ka tervikliku tarkvara, sealhulgas operatsioonisüsteemi ja rakenduste poe. Loogiliselt võttes on ainult tema enda teha, mida ta oma platvormiga peale hakkab või kuidas ta sellega edaspidi hakkama saab. Kuid see on vaid üks seisukoht, mis selgelt õunafirma tegevust soosib.

Peame vaatama kogu seda teemat laiemast vaatenurgast. Riigid on turul tegutsevaid ettevõtteid reguleerinud praktiliselt ammusest ajast ja neil on selleks põhjus. Nii tagavad nad mitte ainult lõpptarbijate, vaid ka töötajate ja laiemalt kogu ettevõtte ohutuse. Just sel põhjusel on vaja kehtestada kindlad reeglid ja seada kõikidele õppeainetele õiglased tingimused. Just tehnoloogilised hiiglased kalduvad kujuteldavast normaalsest veidi kõrvale. Kuna tehnoloogiamaailm on veel suhteliselt uus ja suur buum, on mõned ettevõtted saanud oma positsiooni ära kasutada. Näiteks selline mobiiltelefonide turg jaguneb seetõttu operatsioonisüsteemide järgi kahte leeri – iOS (omanduses Apple) ja Android (omanduses Google). Just neil kahel ettevõttel on liiga palju võimu ja tuleb näha, kas see on tegelikult õige asi.

iPhone Lightning Pixabay

Kas see lähenemine on õige?

Kokkuvõttes on küsimus selles, kas see lähenemine on tegelikult õige. Kas riigid peaksid sekkuma ettevõtete tegemistesse ja neid kuidagi reguleerima? Kuigi ülalkirjeldatud olukorras tundub, et osariigid lihtsalt kiusavad Apple’i oma tegudega, siis lõpuks peaksid regulatsioonid üldiselt aitama. Nagu eespool mainitud, aitavad need kaitsta mitte ainult lõpptarbijaid, vaid ka töötajaid ja praktiliselt kõiki.

.