Sule kuulutus

Kui kuulute Apple'i arvutite ja laiemalt Apple'i fännide hulka, siis olete võib-olla juba märganud, et levivad kuuldused võimalikust üleminekust ARM-protsessoritele. Olemasolevatel andmetel peaks California hiiglane juba ise oma protsessoreid katsetama ja täiustama, sest viimaste spekulatsioonide kohaselt võivad need ilmuda mõnda MacBooki ja seda juba järgmisel aastal. Sellest artiklist saate teada, milliseid eeliseid oma ARM-protsessoritele üleminek Apple'ile toob, miks ta otsustas neid kasutada ja palju muud teavet.

Mis on ARM-protsessorid?

ARM-protsessorid on madala energiatarbega protsessorid – seetõttu kasutatakse neid peamiselt mobiilseadmetes. Kuid tänu arengule on ARM-protsessorid nüüdseks kasutusel ka arvutites ehk MacBookides ja võib-olla ka Macides. Klassikalised protsessorid (Intel, AMD) kannavad tähistust CISC (Complex Instruction Set Architecture), ARM protsessorid aga RISC (Reduces Instruction Set Computer). Samas on ARM-protsessorid mõnel juhul võimsamad, kuna paljud rakendused ei saa siiski kasutada CISC-protsessorite keerulisi juhiseid. Lisaks on RISC (ARM) protsessorid palju kaasaegsemad ja töökindlamad. Võrreldes CISC-ga on nad ka tootmise ajal materjalikulu suhtes vähem nõudlikud. ARM-protsessorite hulka kuuluvad näiteks A-seeria protsessorid, mis võidavad iPhone'ides ja iPadides. Tulevikus peaksid ARM-protsessorid varjutama näiteks Inteli, mis toimub aeglaselt, kuid kindlalt ka tänapäeval.

Miks Apple kasutab oma protsessoreid?

Võib-olla mõtlete, miks peaks Apple valima oma ARM-protsessorid ja lõpetama seega koostöö Inteliga. Sel juhul on mitu põhjust. Üks neist on muidugi tehnoloogia areng ja asjaolu, et Apple soovib saada iseseisvaks ettevõtteks võimalikult paljudes valdkondades. Apple’i sunnib Intelilt ARM-protsessoritele üle minema ka asjaolu, et Intel on viimasel ajal konkurentidest kõvasti maha jäänud (AMD näol), mis pakub juba palju arenenumat tehnoloogiat ja pea kaks korda väiksemat tootmisprotsessi. Lisaks pole teadmata, et Intel ei pea sageli oma protsessorite tarnetega kursis ja Apple võib seega silmitsi seista näiteks uute seadmete jaoks toodetud tükkide puudusega. Kui Apple läheks üle oma ARM-protsessoritele, ei saaks see praktiliselt juhtuda, kuna see määraks tootmises olevate ühikute arvu ja teaks, kui kaugele ta peab tootmist alustama. Lühidalt ja lihtsalt – tehnoloogiline areng, sõltumatus ja omakontroll tootmise üle – need on kolm peamist põhjust, miks Apple kõige tõenäolisemalt lähiajal käe ARM protsessorite poole jõuab.

Milliseid eeliseid toovad ARM-protsessorid Apple'ile?

Tuleb märkida, et Apple'il on juba kogemusi omaenda ARM-protsessoritega arvutites. Olete kindlasti märganud, et viimastel MacBookidel, iMacidel ja Mac Prodel on spetsiaalsed T1 või T2 protsessorid. Tegemist pole aga põhiprotsessoritega, vaid turvakiipidega, mis teevad koostööd näiteks Touch ID, SMC kontrolleri, SSD ketta ja muude komponentidega. Kui Apple kasutab tulevikus oma ARM-protsessoreid, võime eeskätt oodata suuremat jõudlust. Samas on väiksema elektrienergia nõudluse tõttu ARM protsessoritel ka madalam TDP, mille tõttu puudub vajadus kasutada keerukat jahutuslahendust. Nii et üsna tõenäoliselt ei pea MacBookid sisaldama ühtegi aktiivset fänni, muutes need palju vaiksemaks. Ka ARM-protsessoreid kasutades peaks seadme hinnasilt veidi langema.

Mida see kasutajate ja arendajate jaoks tähendab?

Apple püüab teha kõik App Store'is pakutavad rakendused kättesaadavaks kõikidele operatsioonisüsteemidele – st nii iOS-ile ja iPadOS-ile kui ka macOS-ile. Selles peaks aitama ka äsja kasutusele võetud Project Catalyst. Lisaks kasutab õunafirma spetsiaalset kompilatsiooni, tänu millele saab App Store’is kasutaja endale sellise rakenduse, mis tema seadmes probleemideta jookseb. Seega, kui Apple otsustaks näiteks järgmisel aastal välja anda nii ARM protsessoriga MacBookid kui ka Inteli klassikaliste protsessoritega, ei tohiks rakendustega kasutajatel praktiliselt probleeme tekkida. App Story tuvastab lihtsalt, millisel riistvaral teie seade töötab, ja edastab teile vastavalt teie protsessorile mõeldud rakenduse versiooni. Kõige eest peaks hoolitsema spetsiaalne kompilaator, mis suudaks rakenduse klassikalise versiooni teisendada nii, et see töötaks ka ARM-protsessoritel.

.