Ondrej Holzman Serveris Quora.com ilmus huvitav postitus Kim Scheinbergilt, kes leidis aastaid hiljem julguse jagada lugu oma abikaasast, endisest Apple'i töötajast, kes ilmselt mängis olulist rolli Apple'i üleminekul Inteli protsessoritele.
Hirm? Olen juba mõnda aega tahtnud seda lugu jagada.
Aasta on 2000. Minu abikaasa John Kulmann (JK) on Apple'is töötanud 13 aastat. Meie poeg on aastane ja tahame kolida tagasi idarannikule, et olla vanematega lähemal. Aga selleks, et saaksime kolida, pidi mu abikaasa taotlema ka kodus töötamist, mis tähendas, et ta ei saanud töötada ühegi meeskonnaprojekti kallal ja pidi leidma midagi, millega iseseisvalt töötada.
Planeerisime kolimise aegsasti, nii et JK jagas oma tööd järk-järgult Apple'i kontori ja kodukontori vahel. 2002. aastaks töötas ta juba täiskohaga Californias asuvas kodukontoris.
Ta saatis meili oma ülemusele Joe Sokolile, kes oli juhuslikult esimene inimene, kelle JK palkas, kui ta 1987. aastal Apple'iga liitus:
Kuupäev: teisipäev, 20. juuni 2000, 10:31:04 (PDT)
Saatja: John Kulmann (jk@apple.com)
Saaja: Joe Sokol
Teema: intelTahaksin arutada võimalust saada Inteli juht Mac OS X jaoks.
Kas lihtsalt insenerina või projekti/tehnilise juhina koos mõne teise kolleegiga.
Olen viimase nädala jooksul järjepidevalt Inteli platvormil töötanud ja see mulle väga meeldib. Kui see (Inteli versioon) on midagi, mis võiks meie jaoks oluline olla, siis tahaksin sellega täiskohaga tegelema hakata.
jk
***
18 kuud on möödas. Detsembris 2001 ütles Joe Johnile: "Ma pean teie palka oma eelarves põhjendama. Näidake mulle, mille kallal te praegu töötate."
Sel ajal oli JK Apple’i kontoris kolm arvutit ja kodukontoris veel kolm arvutit. Kõik need müüs talle üks sõber, kes ehitas ise arvutikomplekte, mida ei saanud kuskilt osta. Nad kõik kasutasid Mac OS-i.
Joe vaatas hämmastunult, kuidas JK Inteli arvuti sisse lülitas ja ekraanile ilmus tuttav "Welcome to Macintosh".
Joe peatus hetkeks ja ütles siis: "Ma tulen kohe tagasi."
Mõne aja pärast naasis ta koos Bertrand Serletiga (tarkvaratehnika vanem asepresident aastatel 1997–2001 – toimetaja märkus).
Sel hetkel olin meie aastase poja Maxiga kontoris, sest võtsin Johni töölt järgi. Bertrand astus sisse, vaatas, kuidas arvuti käivitub ja ütles Johnile: "Kui kaua enne saate selle Sony Vaiol tööle panna?" JK vastas: "Mitte pikka aega." "Kahe nädala pärast? Kolmes?" küsis Bertrand.
John ütles, et tal kulub selleks rohkem kui kaks tundi, kõige rohkem kolm.
Bertrand käskis Johnil minna Fry juurde (tuntud lääneranniku arvutimüüja) ja osta parim ja kallim Vaio, mis neil oli. Niisiis läksime Johni ja Maxiga Frysse ja olime vähem kui tunni pärast Apple'is tagasi. Sel õhtul kell 8:30 töötas see endiselt Vaia Mac OS-is.
Juba järgmisel hommikul istus Steve Jobs juba Jaapanisse suundunud lennukis, kus Apple’i juht soovis kohtuda Sony presidendiga.
***
2002. aasta jaanuaris panid nad projekti juurde veel kaks inseneri. 2002. aasta augustis alustas selle kallal veel kümmekond töölist. Siis hakkasid ilmnema esimesed spekulatsioonid. Kuid selle 18 kuu jooksul oli vaid kuus inimest, kes aimasid sellise projekti olemasolust.
Ja parim osa? Pärast Steve'i reisi Jaapanisse kohtub Bertrand Johniga, et öelda, et keegi ei tohi sellest asjast teada. Üldse mitte keegi. Tema kodukontor tuli kohe ümber ehitada, et see vastaks Apple'i turvanõuetele.
JK vaidles vastu, et teadsin projektist. Ja mitte ainult seda, et ma temast tean, vaid et ma talle isegi nime panin.
Bertrand käskis tal kõik unustada ja et ta ei saa minuga sellest enam rääkida, kuni kõik on avalikuks tehtud.
***
Olen märkamata jäänud palju põhjuseid, miks Apple Intelile üle läks, kuid tean seda kindlalt: 18 kuu jooksul ei teatanud keegi sellest kellelegi. Marklari projekt tekkis vaid seetõttu, et üks insener, kes lasi end programmeerimise armastamise tõttu vabatahtlikult kõrgemalt ametikohalt alandada, soovis, et tema poeg Max elaks vanavanematele lähemal.
Toimetaja märkus: autor märgib kommentaarides, et tema jutus võib olla ebatäpsusi (näiteks et Steve Jobs ei pruukinud lennata Jaapanisse, vaid Hawaiile), sest see juhtus juba palju aastaid tagasi ja Kim Scheinberg joonistas peamiselt abikaasa e-kirjadest tema enda mälu järgi.
Mulle meeldib sellist teavet õppida… Aitäh toreda artikli eest….