Sule kuulutus

Tehnoloogiaettevõtete patente kinnitavad iga päev vastavad asutused. See on "leiutiste" õiguslik kaitse, mis tagab patendiomanikule ainuõiguse selle tööstuslikuks kasutamiseks. Kui keegi siis seda kasutada tahab, siis loomulikult peab ta selle eest omanikule maksma. Ja kui ei, siis on üks kohtuprotsess teise järel. 

Võib-olla olete näinud "biograafilist" filmi meie suurimast geeniusest, mis oleks Steve Jobsi mänguliselt tasku torganud. Kahjuks oli Jára Cimrmanil üsna ebaõnne, sest ta oli alati järjekorras teine. Sellegipoolest läks ta patendiametisse loodud leiutisega, mis oli juba füüsiliselt olemas. Kui piisaks sellest, kui talle enne teostust tuua vaid joonised, nagu praegu paljudes kontorites, siis teaks teda ehk terve maailm.

Nagu tšehhi keeles öeldakse Vikipeedia, patente antakse leiutistele, mis on uued, on leiutustegevuse tulemus ja on tööstuslikult kasutatavad. Leiutist loetakse uueks, kui see ei kuulu tehnika tasemesse. Tehnika tase hõlmab kõike, mis avaldati enne patendi esitamise kuupäeva, olgu see siis Tšehhi Vabariigis või välismaal. Tšehhi Vabariigis reguleerib patentide väljaandmist seadus nr 527/1990 Coll., leiutiste ja parendusettepanekute kohta. Vastupidi, leiutisteks ei loeta: teaduslikke teooriaid ja matemaatilisi meetodeid, pelgalt toodete väliseid modifikatsioone, arvutiprogramme, plaane, vaimse tegevuse teostamise reegleid ja meetodeid või pelgalt teabe esitamist.

Ebaselge tulevik 

Seetõttu on selge, et patente saab vaadelda kahest vaatenurgast. Esimene on see, et kui ma leiutan midagi, isegi kui ma seda veel ei rakenda, siis ma tahan patendikaitsega tagada, et kui keegi teine ​​tuleb sama lahendusega, siis ta enam kaitset ei saa. Teine on see, et kui ta soovib antud põhimõtet oma lahenduses kasutada, peab ta mulle selle eest maksma, et olen selle juba välja mõelnud.

Seoses mobiilsete ja kaasaegsete tehnoloogiatega seisame pidevalt silmitsi sellega, milline asutus millise patendi on kinnitanud. See teave liigub üle maailma ja siis tavaliselt unustatakse. Ettevõtete mõte on selles, et mis iganes rumaluse nad välja tulevad, saavad nad selle eest au. Kunagi ei tea, mis peale hakkab ja kasutama hakkad. 

Tänapäeval näevad need patendid sageli uskumatud välja ning küsimus on ka selles, kas neid oleks üldse võimalik rakendada. On täiesti võimalik, et nende välimus ja kirjeldus võivad määrata tulevikutrende, kuid pigem selles mõttes, et ettevõtted tahaksid minna, mitte kuhu nad tegelikult lähevad. Realiseerimine toimub tõesti vaid miljoni kohta. Kogu sellist teavet tuleks näha pigem huvitavana kui lähituleviku visioonina, mida peaksime väga ootama. 

.