Amaya Toman Alguses tundus iPad üsna vastuolulise seadmena. Oli kuulda skeptilisi hääli, mis ennustasid Apple'i tahvelarvuti riket ja mõned mõtlesid, milleks see iPad oli, kui Apple oli juba iPhone'i ja Maci maailmale kinkinud. Kuid Cupertino ettevõte teadis selgelt, mida nad teevad, ja iPad hakkas peagi saama enneolematut edu. Nii palju ennenägematut, et lõpuks sai sellest Apple’i töökoja konkurentsitu enimmüüdud toode.
iPadi debüüdist on möödunud vaid kuus kuud, kui Apple'i toonane tegevjuht Steve Jobs teatas sobiva uhkusega, et Apple'i tahvelarvuti ületab müügilt ülekaalukalt Macyt. Sellest suurepärasest ja ootamatust uudisest teatati 2010. aasta neljanda kvartali majandustulemuste väljakuulutamise ajal. Steve Jobs ütles sel puhul, et Apple suutis viimase kolme kuuga müüa 4,19 miljonit iPadi, samas kui samal perioodil müüdud Macide arv. oli "ainult" 3,89 miljonit.
2010. aasta oktoobris sai iPadist seega kõigi aegade kõige kiiremini müüdud elektroonikaseade, mis ületas oluliselt senise DVD-mängijate rekordi. Steve Jobsil oli iPadi piiramatu usk: "Ma arvan, et see saab olema väga-väga suur," ütles ta toona ja ei unustanud uurida konkureerivaid seitsmetollise ekraaniga tahvelarvuteid, samal ajal kui esimene. põlvkonna iPadil oli 9,7-tolline ekraan. Ta ei jätnud märkamata asjaolu, et Google hoiatas tahvelarvutite tootjaid, et nad ei kasutaks oma seadmete jaoks praegust Androidi operatsioonisüsteemi versiooni. "Mida see tähendab, kui teie tarkvaramüüja käsib teil oma tahvelarvutis nende tarkvara mitte kasutada?" küsis ta.
Fotogalerii
Steve Jobs tutvustas esimest iPadi 27. jaanuaril 2010 ja nimetas seda sel puhul seadmeks, mis on kasutajatele lähemal kui sülearvuti. Esimese iPadi paksus oli 0,5 tolli, Apple'i tahvelarvuti kaalus veidi üle poole kilo ja selle multitouch-ekraani diagonaaliks mõõdeti 9,7 tolli. Tahvelarvuti toiteallikaks oli 1 GHz Apple A4 kiip ja ostjatel oli valida 16 GB ja 64 GB versiooni vahel. Ettetellimine algas 12. märtsil 2010, Wi-Fi versioon tuli müüki 3. aprillil, 27 päeva hiljem jõudis müüki ka iPadi 3G versioon.
IPadi arendamine on olnud üsna pikk teekond ja isegi eelneb kaks aastat varem välja antud iPhone'i uurimis- ja arendustegevusele. Esimene iPadi prototüüp pärineb aastast 2004, aasta varem ütles Steve Jobs, et Apple ei kavatse tahvelarvutit toota. "Selgub, et inimesed tahavad klaviatuure," väitis ta toona. 2004. aasta märtsis aga esitas Apple'i firma juba patenditaotluse "elektroonikaseadmele", mis joonistel vägagi meenutas tulevast iPadi ning mille alla kirjutasid alla Steve Jobs ja Jony Ive. Apple’i poolt XNUMXndatel välja antud pihuarvutit Newton MessagePad, mille tootmise ja müügi peagi Apple lõpetas, võiks pidada iPadi teatud eelkäijaks.
Allikas: Maci kultus (1), Maci kultus (2)
Selle üle, kuidas Apple Mac-arvuteid üles köhib, pole midagi imestada. Kui 30. kuupäeval toimuv konverents seda väärt ei ole, pole järgmise 10 aasta jooksul ühtegi Maci. Praegune pakkumine on võib-olla rohkem kui traagiline, välja arvatud iMac.
Minu kogemuse järgi on tahvelarvuti kontseptsioon hetkel vananenud ja spetsialiseeritud seadmena kasutad seda vaid siis, kui on vaja käes kerget arvutit ja sealt näiteks loengut pidada või sinna andmeid koguda. Pärast seda, kui ostsin konverteeritava sülearvuti, mida saab hõlpsasti tahvelarvutiks muuta, ei puudutanud ma enam kunagi tahvelarvutit. Tänu kabriolettide disainile ei pea ma seda isegi käes hoidma, vaid klaviatuur toimib alusena (kasvõi jalgadel või teki peal või laua ääres). Kui ma klaviatuuri ümber keeran, on mul sülearvuti täis. Mul on 2 seadet ühes, st ma ei pea muretsema 2 seadme pärast (värskendus, varundamine...) ja saan kasutada nii tahvelarvuti rakendusi kui ka täisväärtuslikke töölauarakendusi. Need, kes seda proovivad, ei naase kunagi tahvelarvuti juurde.
iPadi probleem ei ole disainis ega ka juhtseadmes, vaid iOS-is. IOS-i tõttu jääb iPad hiiglaslikuks nutitelefoniks, mis ei saa helistada, kuigi paberil oleks see mõne aasta tagused sülearvutid tasku pista. Arvuti = programmeerimine või vähemalt programmeerimisoskus ja te ei kompileeri (ega käivita) iOS-i ilma ekstreemse masturbatsiooni või Hello worldita. Apple viis arenduse 20 aastat tagasi (1 protsess, üks aken, ühendamata rakendused, rakendustepõhine failisüsteem) ja leiutab ratta uuesti – ja kõik, sealhulgas paljud konkurendid, hüppasid selle peale. Aga peab ütlema, et areng võib liikuda ka teises suunas, nii et 20 aasta pärast oleme kuskil mujal.
Minu arvates on iPadil suur tulevik, kuid WWDC 2020 põhjal näitas Apple, et kavatseb keskenduda ka Macile (ARM Mac, Mac OS 11 Big Sur). iPad sobib mõneks tööks paremini - ajurünnak, tooteesitlused, soliidsete dokumentide loomine, sisu tarbimine - teiste jaoks Mac - ka dokumentide loomine, videotöötlus, muusika loomine, palju professionaalset tööd.. Huvitav on näha, kas iPad saab otsa või kui mõlemad tooted eksisteerivad koos.