Filip Brož Pärast nelja aastat naasis Briti ansambel Muse selle suve alguses Prahasse. Paljude muusikakriitikute hinnangul kuulub meestekolmik maailma parimate kontsertbändide hulka. Mul on õnn publiku hulgas istuda. O2 areeni keskel seisab igas suunas laiuv lava. Tulemuseks on täiesti intiimne klubikogemus. Tuled kustuvad ja koos teistega astub lavale alternatiivrokkbändi peamine ninamees Matthew Bellamy. Vysočan Arena muutub peaaegu koheselt observatooriumiks. Võib-olla hoiab iga fänn pea kohal iPhone'i või muud mobiiltelefoni.
Tunnen end veidi imelikult, sest jätan seadme kotti. Vastupidi, ma naudin esimese loo atmosfääri. Mõne aja pärast ma aga ei saa seda teha ja võtan iPhone 6S Plusi välja, lülitan automaatse välgu välja ja teen vähemalt kaks pilti, kus Live Photos on sisse lülitatud. Vaatamata praeguse California lipulaeva kasutamisele on tulemus siiski üsna traagiline. Arvan, et odavamate või vanemate telefonidega kolleegidel palju parem ei lähe, pigem vastupidi. Kas kontserti on üldse mõtet iPhone'iga filmida või pildistada? Milleks me seda tegelikult vajame?
Mittevajalik lisavalgus
Tänapäeval võib peaaegu igal kontserdil, sealhulgas klassikalise muusika kontserdil, leida vähemalt ühe fänni, kellel on mobiil näpus ja kes filmib või pildistab. Muidugi ei meeldi see mitte ainult artistidele, vaid ka teistele külastajatele. Ekraan kiirgab tarbetut valgust ja rikub atmosfääri. Osa inimesi ei lülita välku välja, näiteks mainitud Muse kontserdil hoiatasid korraldajad publikut korduvalt, et kui soovitakse salvestusi teha, tuleb automaatvälk välja lülitada. Tulemuseks on vähem segajaid ja seega parem kogemus.
Salvestamine hõlmab ka mitmeid juriidilisi küsimusi, mida korduvalt arutatakse. Mõnel kontserdil on isegi range salvestamise keeld. Teemat käsitles oma augustinumbris ka muusikaajakiri Rock&All. Toimetajad teatavad, et laulja Alicia Keys on läinud nii kaugele, et on välja andnud fännidele spetsiaalsed lukustatavad ümbrised, kuhu nad saaksid kontserdi ajal oma mobiiltelefone hoida, et neil ei tekiks kiusatust neid kasutada. Seevastu kaks aastat tagasi ütles Kate Bush oma kontserdikülastajatele Londonis, et ta tahaks väga luua kontakti inimeste kui olenditega, mitte aga nende iPhone'ide ja iPadidega.
Apple patent
2011. aastal taotles Apple isegi patenti, mis takistaks kasutajatel kontsertidel videot salvestada. Aluseks on infrapunasaatjad, mis saadavad iPhone'ile signaali koos deaktiveerimissõnumiga. Nii oleksid saatjad igal esinemisel ja kui salvestusrežiimi sisse lülitate, ei veaks. Apple on varem teatanud, et soovib laiendada kasutamist kinodele, galeriidele ja muuseumidele.
Sarnaselt restoranides suitsetamisele oleksid antud piirangud ja keelud aga täielikult korraldajate kätes. Mõnel kontserdil võiks kindlasti nii salvestada. Aga ma küsin endalt alati, kui paljud fännid siis videot kodus mängivad või kuidagi töötlevad. Paljud jagavad kaadreid sotsiaalmeedias, kuid ma ise eelistan vaadata professionaalset salvestust kui raputavat videot, mis on täis tera, uduseid detaile ja kehva helikvaliteeti. Kui lähen kontserdile, tahan seda täiel rinnal nautida.
Klassikaline muusika pole erand
Väga kurbi näiteid tuleb ette ka välismaistel klassikalise muusika kontsertidel. On juhtumeid, kus muusik pärast iPhone’i publiku hulgast nähes hakkas publiku peale karjuma või pakkis end koguni kokku ja lahkus sõnagi lausumata. Kuid salvestamisel on ka oma positiivne mõju. Ajakirjanikud Jan Tesař ja Martin Zoul kuuajakirjas Rock&All toob näite hiljutisest ajast, kui ansambel Radiohead mängis aastaid hiljem kontserdil legendaarset lugu Creep. Nii jõudis kogemus vähemalt kaudselt rahvani.
Kontsertide salvestamine tõmbab aga selgelt tähelepanu muusikalt ja elamuselt endalt kõrvale. Filmimise ajal tuleb tihti tegeleda tehnilise poolega ehk tegeled teravustamise, ISO või sellest tuleneva kompositsiooniga. Lõpuks vaatad kogu kontserti läbi jabura väljapaneku ja enne kui arugi saad, on kontsert läbi. Samuti on oluline mõista, et rikute teiste kogemuse ära. Püsti tõustes paned käed pea kohale, mitu tagumistes ridades olevat inimest näevad bändi asemel vaid sinu selga, õigemini telefoni pea kohal.
Tehnoloogia paraneb
Teisest küljest on selge, et salvestamine ei kao niisama. Tuleb märkida, et mobiiltelefonid ja nende salvestustehnoloogia paranevad aasta-aastalt. Varem ei olnud video tegemine lihtsalt võimalik, sest polnud midagi teha, kui kaamerat kaasas polnud. Tulevikus saame ehk iPhone'iga täiesti professionaalse video filmida. Siiski jääb õhku küsimus, kas sel juhul on mõtet minna kontserdile ja mitte jääda koju ootama, kuni keegi selle YouTube'i üles laadib.
Salvestus on seotud ka kaasaegse elustiiliga. Meil kõigil on pidevalt kiire, elame multitegumtöö järgi, s.t teeme mitut asja korraga. Selle tulemusena ei mäleta ja kogeme antud tegevust üldse, mis kehtib ka tavalise muusika kuulamise kohta. Näiteks põhjendasin hiljuti miks ma läksin tagasi vana iPodi klassika juurde.
Lojaalsed fännid, kes maksid kontserdi eest sageli mitu tuhat krooni, ei taha pahandada isegi muusikuid endid. Ajakirja toimetaja võttis asja tabavalt kokku Rolling Stone Andy Greene. "Te teete kohutavaid fotosid, filmite kohutavaid videoid, mida te nagunii kunagi ei vaata. Sa ei sega mitte ainult enda, vaid ka teiste tähelepanu. See on tõesti meeleheitel," ütleb Greene.
Olin kontserdil, see oli suurepärane kogemus. See on kullake. Mis aga päris pettumust valmistas, oli tehtud piltide kvaliteet... Minu ees istus S7-ga inimene ja ma ei saanud aru ei piltide ega tehtud videote kvaliteedist. Nii läks telefon taskusse, täpselt nagu punane 4 aastat tagasi. Skoda, Apple peaksid selle kallal töötama. Päris silmatorkav!
Ma ei tahaks seda kvaliteeti telerist näha. Sellest saab niikuinii jälitamatu müratekitaja, kui see just klassikalisi kaameraid ei ületa.
Mul pole televiisorist õrna aimugi. Kuid minu teada ei pea iPhone kehva valguse korral hästi vastu, millest on kahju. Päeval ilusad fotod, ülejäänu teraline ja pimedus :(
Ma ei tea, kui palju pimedust sa silmas pead, aga sel aastal tegin just puhkusel iP6-ga ööpilte ja fotod on üsna korralikud, enamasti ilma mürata. Muidugi oli täielikus pimeduses, kui inimesed kandsid ainult helendavaid käevõrusid, juba palju suminat ja see oli peeru väärt. Peegelkaameraga läks mul paremini, aga siin ei oska ehk keegi mobiililt enamat oodata. Saame lihtsalt mõned pildid vahetada :)
see ei puuduta täielikku pimedust, vaid ma ütlen, et kontsert. Arvan, et kes on kunagi halvenenud tingimustes pildistanud (või proovinud), ei saa öelda, et fotod on väärtusetud. Suumi pilti veidi sisse, kogused, terad, detailid on kohutavad. Proovisin suvel S6 vasakus käes ja IP paremas käes, õhtul sama probleem. Tuli ip-st välja ja mis korea omast... kahju küll, äkki läheb ainult paremaks. Vahetage julgelt pilti, pean avastama, et mul on defektiga tükk :)
Ma tean, mis on müra ja vaatan fotot alati 100% suurendusega. Mul pole muidugi võrdlust, aga tingimused, mis mul kontserdiga olid, võivad ehk olla võrdsed. Nagu ma ütlen, on teie kirjeldatud traagiline müra ainult absoluutselt halbades tingimustes, kus peeglil on ka müra probleem. Muidugi teisel tasemel.
See on raske, mitu korda pole esinejatel professionaalset plaati, isegi mitte heli. Veelgi enam on telefoni salvestamine "vajadus". Sest esitaja otsustab lihtsalt mängida laulu, mida ta pole X aastat mänginud või mõne haruldase versiooni. Ja sel hetkel on mul hea meel raputava heliga pildi üle.
Kontsertide salvestamiseks kasutatakse kaamerat, mitte telefoni. http://goo.gl/RThaaS
nii et see pole tegelikult terve kontserdi või mõne pikema osa salvestus, vaid nagu mainitud - vahel hea snapshot, vahel mõni muu kirjanike seas populaarne versioon jne.