Sule kuulutus

Mitte ainult suurte tehnoloogiaettevõtete aktsiahinnad, vaid loomulikult on ka krüptovaluutadel praegu üsna järsk langus. Kuigi esmamainitu puhul ei pruugi see nii drastiline olla, ei tasu bitcoine, ethereumi ja muid valuutasid praegu müüa. Aga mis on selle olukorra taga tegelikult? See on mitu erinevat tegurit, mis lihtsalt liidetakse. 

Artikli kirjutamise kuupäeva ja kellaaja seisuga on bitcoin väärt 734 XNUMX CZK. See on võrreldav eelmise juuli omaga. Kuid novembris ulatus see krüptoraha kuni pooleteise miljonini. Detsembri algusest aga enam-vähem langeb ja uue aasta saabudes siis suhteliselt järsult. Samas ei saa öelda, et tegu oleks millegi erandlikuga, sest selline käitumine on krüptovahetajate vallas üsna tavaline. Ethereum, Dogecoin või Shiba Inu, mille väärtus tõusis eelmise aasta septembris hüppeliselt, on samuti langemas, kuid on sellest ajast alates pidevalt kaotanud.

USA riigikassad 

Tehnoloogiaettevõtete ja sellest tulenevalt ka krüptovaluutade hinnad hakkasid eelmisel neljapäeval, 20. jaanuaril järsult langema. Põhjuseks oli USA riigivõlakirjade tootluse märkimisväärne tõus, mille tõttu investorid hakkasid vabanema oma positsioonidest riskantsemates varades, kus krüptovaluutad on ühed riskantsemad (10-aastase riigivõlakirja tootlus kaubeldi üle 1,9%). Tõenäoliselt on süüdi USA Föderaalreserv. Viimane plaanib järk-järgult intressimäärasid tõsta, mis võib kaasa tuua aktsiate ja krüptovaluutade jätkuva hinnalanguse.

Laiem avalikkus kasutab tavaliselt Bitcoini ja krüptovaluutadesse investeerimist kui mingisugust riskimaandust kasvava inflatsiooni vastu. Aga nagu analüütikud mainivad, sel aastal see kindlasti nii ei oleks. Neid mõjutavad ka reguleerivad asutused, kes üritavad krüptorahadel järk-järgult tiibu kärpida. Hiina on need täielikult ära keelanud ning Venemaa on teinud ettepaneku keelata oma territooriumil krüptovaluutade kasutamine ja kaevandamine. Juhtumisi oli see ka just eelmisel neljapäeval, nii et need sammud mõjutavad hinda selgelt. Samas ei saa öelda, et krüptovarade tootlus peab tingimata olema seotud börsi langusega.

Selget tegurit ei saa kindlaks teha 

Aktsiate ja krüptovaluutade hinda mõjutavad paljud tegurid. Oleneb ka sellest, milline ettevõte millise tootega edu saavutab, milliseid omandamisi teeb ja milliseid majandustulemusi avaldab (jõuluperioodi hõlmavaid Apple’i teateid ootame juba 27. jaanuaril). Viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks, on muidugi ka poliitiline olukord. Tulemuseks on kombinatsioon kõigest, mitte ainult peamisest, vaid ka osalistest. Aktsiatesse ja krüptovaluutadesse investeerimine on seetõttu väga riskantne ning keegi ei saa sulle garanteerida kindlat tootlust. Selleks on vaja pidevalt jälgida kõiki maailmas toimuvaid sündmusi ja sellele õigeaegselt reageerida. 

Üldjuhul on riigivõlakirjad madala riskitasemega, mistõttu on need investorite seas populaarsed. Riigid, mida peetakse riskantsemaks, peavad investoreid meelitama, makstes riskipreemia tõttu kõrgemat intressi. Riik investeerib laenuraha kõige sagedamini infrastruktuuri või riigivõla tagasimaksmiseks. Tšehhi Vabariigis on emitent riik. Tegemist on rahandusministeeriumiga, kus emissiooni tagab nn Hollandi oksjoni kaudu Tšehhi keskpank. TNB hoolitseb ka intressimaksete eest. 

.