Sule kuulutus

Kui vaatasite teisipäevast uute iMacide esitlemist, langes tõenäoliselt ka teie lõualuu meie. Apple'i uued kõik-ühes lauaarvutid on üliõhukesed, võimsad ja parema ekraaniga. Turunduse asepresident Phil Schiller tutvustas suure käraga ka uut Fusion Drive tehnoloogiat, mis peaks ühendama kõvaketta mahu ja SSD kiiruse. Kas see on tavaline hübriidajam või võib-olla mõni täiesti uus tehnoloogia?

Kui Apple tõesti kasutaks hübriidajamit, nagu me seda täna tunneme, poleks see midagi murrangulist. Need seadmed töötavad nii, et lisaks klassikalisele suure mahutavusega kõvakettale sisaldavad need ka välkmälu (tuntud SSD-ketastelt). See on tavaliselt mitme gigabaidi suurune ja toimib laiendatud puhvrina. Kõvaketas on enamuse ajast puhkeasendis ja vaagen ei pöörle. Selle asemel kirjutatakse kõik uued andmed välkmällu, mis on üldiselt selliste toimingute jaoks kiirem. Samuti lühendab see tavaliselt alglaadimisprotsessi võrreldes tavaliste ketastega. Probleem on selles, et suuremate failide lugemisel kaob kiiruse eelis, lisaks on veel mõned tüütud probleemid. Nagu juba öeldud, ei tööta selliste seadmete kõvaketas püsivalt ja selle käivitamise vajadus tähendab sageli juurdepääsuaja märgatavat pikenemist. Käigu vahetamisel hävivad ka kettad, palju kiiremini kui plaadi pideval pöörlemisel.

Nii et hübriidajamid ei tundu uues iMacis kasutamiseks täiesti ideaalne kandidaat. Isegi uute lauaarvutite ametlik leht Apple'i veebisaidil räägib selle tehnoloogia vastu:

Fusion Drive on läbimurdeline kontseptsioon, mis ühendab traditsiooniliste kõvaketaste suure mahu ja välkmälu suure jõudlusega. Fusion Drive'i abil on teie iMac kiirem ja tõhusam kettamahukate ülesannete täitmisel – alates käivitamisest kuni rakenduste käivitamiseni ja lõpetades fotode importimisega. Seda seetõttu, et sageli kasutatavad üksused on alati kiires välkmällus valmis, harvemini kasutatavad aga jäävad kõvakettale. Failiedastused toimuvad taustal, nii et te ei pane neid isegi tähele.

Konverentsil endal teada saanud info kohaselt hakkab Fusion Drive (lisatasu eest) sisaldama 1 TB või 3 TB kõvaketast ja 128 GB välkmälu. Phil Schiller näitas oma ettekandes, et süsteem, rakendused ja sageli kasutatavad failid peaksid asuma esimesel ja vähemkasutatud teisel. Need kaks hoidlat ühendatakse tarkvara abil automaatselt üheks köiteks ja selline "fusioon" peaks kaasa tooma kiirema lugemise ja kirjutamise.

Seetõttu võime nende kahe allika põhjal julgelt väita, et uue iMaci välklamp ei paista pelgalt puhvermälu laiendusena. Vastavalt serveri artiklile Ars Technica siin on midagi, mida ettevõttesektori IT-spetsialistid on juba mõnda aega kasutanud, nimelt automaatne astmestamine. Suuremad ettevõtted peavad sageli tegelema suure andmehulga probleemiga, mis ilma korraliku haldamiseta võib tekitada suuri probleeme nii kiiruse, selguse kui ka kulude osas. Need ettevõtted peavad alustama kettamassiivide ehitamist ja kasutama sageli mitmekihilise salvestusruumi kontseptsiooni: kulude võimalikult madalal hoidmiseks ei kasuta need massiivid mitte ainult kiireid SSD-sid, vaid ka aeglasemaid kõvakettaid. Ja automaatset andmekihistamist kasutatakse failide ümberjaotamiseks nende kahe salvestustüübi vahel.

Kujutagem ette, et üks väljamõeldud ettevõtte töötajatest loob esitluse mustandi ja salvestab selle jagatud repositooriumisse, et see ei läheks kaduma. Fail asetatakse algselt aeglasele kõvakettale, kus see seisab mõne päeva jõude ja ootab lõpetamist. Kui meie hr X esitluse lõpetab, saadab ta selle mõnele oma kolleegile ülevaatamiseks. Hakatakse seda avama, nõudluse kasvu selle faili järele märkab spetsiaalne tarkvara ja liigutab seeläbi veidi kiiremale kõvakettale. Ütleme nii, et kui suurfirma boss mainib esitlust nädal hiljem tavalisel koosolekul, hakkavad kõik kohalviibijad seda massiliselt alla laadima ja edasi saatma. Seejärel sekkub süsteem sel hetkel uuesti ja liigutab faili kiireimale SSD-kettale. Nii võime lihtsalt ette kujutada automaatse andmekihistamise põhimõtet, isegi kui tegelikkuses ei opereerita mitte tervete failidega, vaid alamfaili tasemel andmeplokkidega.

Nii näeb automaatne andmekihistus professionaalsete kettamassiivide puhul välja selline, kuid kuidas täpselt uue iMaci sügavustesse peidetud Fusion Drive töötab? Vastavalt saidi teadmistele AnandTech välkmällu luuakse esmalt 4 GB puhvermälu, mida saab võrrelda hübriidketaste ekvivalendiga. Arvuti kirjutab kõik uued andmed sellesse puhvrisse, kuni see on täielikult täis. Sel hetkel salvestatakse kogu muu teave kõvakettale. Selle meetme põhjuseks on asjaolu, et väiksemate failitoimingute puhul on välklamp palju kiirem. Siin aga hübriidketaste sarnasus lõpeb.

Lisaks töötab Fusion Drive nii, nagu näitasime ülaltoodud näites kahes lõigus. Mountain Lion süsteemi peidetud spetsiaalne tarkvara tunneb ära, milliseid faile kasutaja enim kasutab ja liigutab need võimsamasse 128 GB välkmällu. Teisest küljest salvestab see kõvakettale vähem vajalikke andmeid. Samas tundub, et Apple on sellisel viisil teisaldatavate failide turvalisuse peale mõelnud ja jätab algversiooni toimingu lõpetamiseni lähtekettale. Seetõttu ei tohiks olla ebameeldivaid üllatusi, näiteks pärast ootamatut elektrikatkestust.

Selle teabe põhjal tundub Fusion Drive siiani väga mugav funktsioon, eriti tavakasutajatele, kes ei soovi tegeleda mitmel erineval salvestusruumil olevate failide haldamisega. Nõudlikumale kliendile ei pruugi pakutavast 128 GB välkmälust kõigi andmete jaoks piisata, kuid teisalt saab suuremate tööfailide jaoks siiski kasutada kiireid väliseid draive, mis on ühendatud näiteks Thunderbolti kaudu.

Ilmselt on praegusel hetkel kõige olulisem teada, kui palju see lõbu meile tegelikult maksma läheb. Nagu äsja tutvustatud toodete hindadest näha, maksab Apple edusammude eest. iMaci baasmudeli eest hakkame Tšehhi kauplustes maksma ligi 35 6 krooni ja isegi kõrgeima standardmudeli hulka ei kuulu Fusion Drive. See tuleb valida erikonfiguratsioonina 500 CZK suuruse lisatasu eest. Seetõttu pole välistatud, et paljude kasutajate jaoks ei ületa Fusion Drive'i eelised selle peadpööritavat hinda. Objektiivse hinnangu saame aga loomulikult anda alles siis, kui uut iMaci ise proovime.

Allikas: Ars Technica, AnandTech
.