Filip Novotny Kui vaatasite teisipäevast uute iMacide esitlemist, langes tõenäoliselt ka teie lõualuu meie. Apple'i uued kõik-ühes lauaarvutid on üliõhukesed, võimsad ja parema ekraaniga. Turunduse asepresident Phil Schiller tutvustas suure käraga ka uut Fusion Drive tehnoloogiat, mis peaks ühendama kõvaketta mahu ja SSD kiiruse. Kas see on tavaline hübriidajam või võib-olla mõni täiesti uus tehnoloogia?
Kui Apple tõesti kasutaks hübriidajamit, nagu me seda täna tunneme, poleks see midagi murrangulist. Need seadmed töötavad nii, et lisaks klassikalisele suure mahutavusega kõvakettale sisaldavad need ka välkmälu (tuntud SSD-ketastelt). See on tavaliselt mitme gigabaidi suurune ja toimib laiendatud puhvrina. Kõvaketas on enamuse ajast puhkeasendis ja vaagen ei pöörle. Selle asemel kirjutatakse kõik uued andmed välkmällu, mis on üldiselt selliste toimingute jaoks kiirem. Samuti lühendab see tavaliselt alglaadimisprotsessi võrreldes tavaliste ketastega. Probleem on selles, et suuremate failide lugemisel kaob kiiruse eelis, lisaks on veel mõned tüütud probleemid. Nagu juba öeldud, ei tööta selliste seadmete kõvaketas püsivalt ja selle käivitamise vajadus tähendab sageli juurdepääsuaja märgatavat pikenemist. Käigu vahetamisel hävivad ka kettad, palju kiiremini kui plaadi pideval pöörlemisel.
Nii et hübriidajamid ei tundu uues iMacis kasutamiseks täiesti ideaalne kandidaat. Isegi uute lauaarvutite ametlik leht Apple'i veebisaidil räägib selle tehnoloogia vastu:
Fusion Drive on läbimurdeline kontseptsioon, mis ühendab traditsiooniliste kõvaketaste suure mahu ja välkmälu suure jõudlusega. Fusion Drive'i abil on teie iMac kiirem ja tõhusam kettamahukate ülesannete täitmisel – alates käivitamisest kuni rakenduste käivitamiseni ja lõpetades fotode importimisega. Seda seetõttu, et sageli kasutatavad üksused on alati kiires välkmällus valmis, harvemini kasutatavad aga jäävad kõvakettale. Failiedastused toimuvad taustal, nii et te ei pane neid isegi tähele.
Konverentsil endal teada saanud info kohaselt hakkab Fusion Drive (lisatasu eest) sisaldama 1 TB või 3 TB kõvaketast ja 128 GB välkmälu. Phil Schiller näitas oma ettekandes, et süsteem, rakendused ja sageli kasutatavad failid peaksid asuma esimesel ja vähemkasutatud teisel. Need kaks hoidlat ühendatakse tarkvara abil automaatselt üheks köiteks ja selline "fusioon" peaks kaasa tooma kiirema lugemise ja kirjutamise.
Seetõttu võime nende kahe allika põhjal julgelt väita, et uue iMaci välklamp ei paista pelgalt puhvermälu laiendusena. Vastavalt serveri artiklile Ars Technica siin on midagi, mida ettevõttesektori IT-spetsialistid on juba mõnda aega kasutanud, nimelt automaatne astmestamine. Suuremad ettevõtted peavad sageli tegelema suure andmehulga probleemiga, mis ilma korraliku haldamiseta võib tekitada suuri probleeme nii kiiruse, selguse kui ka kulude osas. Need ettevõtted peavad alustama kettamassiivide ehitamist ja kasutama sageli mitmekihilise salvestusruumi kontseptsiooni: kulude võimalikult madalal hoidmiseks ei kasuta need massiivid mitte ainult kiireid SSD-sid, vaid ka aeglasemaid kõvakettaid. Ja automaatset andmekihistamist kasutatakse failide ümberjaotamiseks nende kahe salvestustüübi vahel.
Kujutagem ette, et üks väljamõeldud ettevõtte töötajatest loob esitluse mustandi ja salvestab selle jagatud repositooriumisse, et see ei läheks kaduma. Fail asetatakse algselt aeglasele kõvakettale, kus see seisab mõne päeva jõude ja ootab lõpetamist. Kui meie hr X esitluse lõpetab, saadab ta selle mõnele oma kolleegile ülevaatamiseks. Hakatakse seda avama, nõudluse kasvu selle faili järele märkab spetsiaalne tarkvara ja liigutab seeläbi veidi kiiremale kõvakettale. Ütleme nii, et kui suurfirma boss mainib esitlust nädal hiljem tavalisel koosolekul, hakkavad kõik kohalviibijad seda massiliselt alla laadima ja edasi saatma. Seejärel sekkub süsteem sel hetkel uuesti ja liigutab faili kiireimale SSD-kettale. Nii võime lihtsalt ette kujutada automaatse andmekihistamise põhimõtet, isegi kui tegelikkuses ei opereerita mitte tervete failidega, vaid alamfaili tasemel andmeplokkidega.
Nii näeb automaatne andmekihistus professionaalsete kettamassiivide puhul välja selline, kuid kuidas täpselt uue iMaci sügavustesse peidetud Fusion Drive töötab? Vastavalt saidi teadmistele AnandTech välkmällu luuakse esmalt 4 GB puhvermälu, mida saab võrrelda hübriidketaste ekvivalendiga. Arvuti kirjutab kõik uued andmed sellesse puhvrisse, kuni see on täielikult täis. Sel hetkel salvestatakse kogu muu teave kõvakettale. Selle meetme põhjuseks on asjaolu, et väiksemate failitoimingute puhul on välklamp palju kiirem. Siin aga hübriidketaste sarnasus lõpeb.
Lisaks töötab Fusion Drive nii, nagu näitasime ülaltoodud näites kahes lõigus. Mountain Lion süsteemi peidetud spetsiaalne tarkvara tunneb ära, milliseid faile kasutaja enim kasutab ja liigutab need võimsamasse 128 GB välkmällu. Teisest küljest salvestab see kõvakettale vähem vajalikke andmeid. Samas tundub, et Apple on sellisel viisil teisaldatavate failide turvalisuse peale mõelnud ja jätab algversiooni toimingu lõpetamiseni lähtekettale. Seetõttu ei tohiks olla ebameeldivaid üllatusi, näiteks pärast ootamatut elektrikatkestust.
Selle teabe põhjal tundub Fusion Drive siiani väga mugav funktsioon, eriti tavakasutajatele, kes ei soovi tegeleda mitmel erineval salvestusruumil olevate failide haldamisega. Nõudlikumale kliendile ei pruugi pakutavast 128 GB välkmälust kõigi andmete jaoks piisata, kuid teisalt saab suuremate tööfailide jaoks siiski kasutada kiireid väliseid draive, mis on ühendatud näiteks Thunderbolti kaudu.
Ilmselt on praegusel hetkel kõige olulisem teada, kui palju see lõbu meile tegelikult maksma läheb. Nagu äsja tutvustatud toodete hindadest näha, maksab Apple edusammude eest. iMaci baasmudeli eest hakkame Tšehhi kauplustes maksma ligi 35 6 krooni ja isegi kõrgeima standardmudeli hulka ei kuulu Fusion Drive. See tuleb valida erikonfiguratsioonina 500 CZK suuruse lisatasu eest. Seetõttu pole välistatud, et paljude kasutajate jaoks ei ületa Fusion Drive'i eelised selle peadpööritavat hinda. Objektiivse hinnangu saame aga loomulikult anda alles siis, kui uut iMaci ise proovime.
Uued iMacid on põhimenüüs aeglasemad kui eelmised seeriad: neil on kettad kiirusega 5400 p/min. Seega ei saa ma aru baasmudelite hinnatõusust. Muidu on uuel "üliõhukesel" iMacil ilmselgelt ainult servad, lõpuks läheb ikka sobivale sügavusele. Apple oleks võinud seda "uuendust" säästa, kastis oleks rohkem ruumiq olnud ja standardsed 3,5 kettad 7200 p/min oleks võinud sinna jätta ja kes FD-d ei soovinud, poleks pidanud uue oletatava laiskuse käes kannatama. iMacis. Mulle tundub, et Apple ajab rohkem "vett taga", s.t kindlasti lauaarvutites.
Enamasti sa ilmselt ei teagi, et süsteem ja sinu lemmikprogrammid laetakse SSD-lt ja see, et sinu failid veerevad ülejäänud 5400 p/min peal, see ei mängi vist nii suurt rolli. Ainus kord, kui ma arvan, et see võib probleem olla, on failide teisaldamine mõnest välisseadmest...
Noh, see on põhiversioon. sellel on ainult "5400 rpm" draiv ja sellele pole isegi võimalik fusiooniajamit lisada. millest ma ei saa aru, miks. sellest konfiguratsioonist piisab paljudele ja nad tahavad lihtsalt kiiret ketast
Te ei tee vahet 5400 ja 7200 vahel. Siin on ketta kvaliteet olulisem kui selle pöörlemise kiirus. Raptori tunneb ära ainult 10 20 p/min juures ja ka siis on see umbes 250%. Igatahes ostavad kõik, kes vähegi rohkem arvutitega tegelevad, lõpuks süsteemile vähemalt XNUMXGB SSD. See maksab täna paar dollarit.
Uskuge mind, ma isegi ei tunne seda praktikas ära, mul on MacBook Pro, millelt eemaldasin draivi ja asendasin SSD kettaga, kiirus? Võrreldamatu ja teine ketas on WD 500GB ja "ainult" 5400rpm, ei oska öelda. Süsteem on kiire, krapsakas, vahetu. Isiklikult arvan, et kõik sõltub pigem SSD ketta kui HDD kvaliteedist ja suurel RAM-mälu mahul on selle kohta midagi öelda.
Aga jah, see on muidugi äratuntav, selle üle ei vaielda. Kuid kui töötate tavaliselt 200 GB ja suurema andmetega, teate seda juba. Sel juhul arvan, et "vana" SSD + HD 7200rpm lahendus on parem kui Apple'i pakutav suuruse ja kiirusega piiratud FD. Olenemata sellest, et see on ainult lisatasu eest ja 5400rpm kettaga alus on tõesti nõrkus ja see on veel kallim kui eelmine mudel.
Vabandust, aga ma pole kunagi 200 GB failiga töötanud…
proovid, tead? muudkui võtad erinevaid ja need ei mahu 128GB peale, kus on palju muud... Nii et igatahes langeks üks siis neetud 5400 kettale. Ja see on väga aeglane laadimine. Just selle kulutate noorteloogikas projekti avamisel.
Kas ma tohin teada, milliseid näidiseid te selles suuruses kasutate? Tahaks väga teada. Aitäh.
Nii et kas FD-d saab välja võtta ja järsemasse iMaci panna?
Minu jaoks pole lisauudiseid.
Kõige parem on, kui arvutis on 2 ketast – üks SSD ja üks HDD (selles kontseptsioonis on arvestatud ka meeskonnaga).
Aga ma ei vaja, et süsteem minu eest midagi otsustaks. Jätke süsteem, rakendused ja andmed SSD-le ja kõik on siis meeletult kiire.
Video taasesitus ei vaja SSD-d, seega on mul kõik videod kõvakettal. Samuti originaalfotod, muusika, varukoopiad ja installerid.
Fotode vaatamine on parem SSD-l, nii et mul on nende koopiad vähendatud 2Mpix kujul SSD-l.
SSD-st on palju abi ka videotöötlusel, seega tõstan videod, mida monteerida tahan, ajutiselt SSD-le.
128GB SSD + 2TB+ HDD (5400 p/min) sobib mulle ideaalselt
Nii saate teha Macbook Pro, Mac Mini ja PC.
Muidugi saab seda ka niimoodi lahendada, aga paljudel kasutajatel on andmetes segadus, vaadake vaid nende iTunes'i teeki... Sellepärast tundub Fusion Drive neile kasulik olevat. Aga järeldused jätame tõesti hilisemaks :)
Noh, müts maha, kui mu nipsakas aju kujutab ette, et hoian sellist maglazju vaheseintes (või ketastes), ajab mind oksendama.. Ma sorteeriksin seda ilmselt aasta aega - eeldades, et suudan tõhusa sorteerimise ja sildistamise välja mõelda süsteem.. Fusion Drive kas see aitaks mind ilmselt paremini :)