Tomas Chlebek Viimati kirjutasime juhtumist, kus FBI küsis Apple'ilt tööriista terroristide iPhone'idele ligi pääsemiseks, siis, kui need ilmusid täpsem teave sellest, kuidas FBI sellesse iPhone'i sattus. Siiski on ilmunud ka teisi teateid, milles küsitakse, kes FBI-d aitas. Kes iganes see oli, nüüd on avaldatud statistika, mis näitab, et USA valitsus palus Apple'ilt teabe hankimisel abi eelmise aasta teisel poolel palju sagedamini kui varem.
Pärast infot USAs San Bernardino rünnakutes terroristide iPhone'i kaitse edukast rikkumisest peeti kõige tõenäolisemaks, et FBI-d aitas selles teha Iisraeli firma Cellebrite. Aga paar päeva tagasi The Washington Post tsiteeritud anonüümsed allikad, mille kohaselt on FBI palganud professionaalsed häkkerid, nn "hallid mütsid". Nad otsivad programmikoodist vigu ja müüvad leitud leidu puudutavaid teadmisi.
Antud juhul oli ostjaks FBI, kes lõi seejärel seadme, mis kasutas iPhone'i tarkvara viga selle luku lõhkumiseks. FBI andmetel saab tarkvara viga kasutada vaid iPhone 5C ründamiseks operatsioonisüsteemiga iOS 9. Avalikkus ega Apple pole vea kohta veel rohkem infot andnud.
Esimese kaubandusliku viirusetõrje looja John McAfee artikkel The Washington Post rünnatud. Ta ütles, et igaüks võib viidata "anonüümsetele allikatele" ja et oli rumal, et FBI pöördus pigem "häkkerite allilma" kui Cellebrite poole. Ta mainis ja lükkas ümber ka teooriad, mille kohaselt FBI abistas Apple'i ennast, kuid ei viidanud omaenda allikatele.
Mis puudutab tegelikke andmeid, mille uurijad terroristi iPhone'ist said, siis FBI ütles vaid, et need sisaldavad teavet, mida tal varem polnud. Need peaksid puudutama peamiselt kaheksateist minutit pärast rünnakut, mil FBI ei teadnud, kus terroristid on. Väidetavalt aitasid iPhone'ist saadud andmed FBI-l välistada, et terroristid võtsid sel ajal ühendust pereliikmete või terroriorganisatsiooniga ISIS.
Siiski jääb endiselt saladuseks, mida terroristid sel perioodil tegid. Veelgi enam, asjaolu, et iPhone'i andmeid on seni kasutatud ainult võimalike San Bernardino terroristide kontaktide ümberlükkamiseks, tugevdab muljet, et need ei sisaldanud kasulikku teavet.
Murettekitav on ka andmete kaitsmise ja valitsusele esitamise probleem Apple'i sõnum valitsuse taotluste kohta kasutajateabe saamiseks 2015. aasta teise poole kohta. See on alles teine kord, kui Apple avaldab selle, varem polnud see seadusega lubatud. Sõnum saatjalt 2015. aasta esimene pool näitab, et riiklikud julgeolekuasutused on palunud Apple'il anda teavet 750–999 konto kohta. Apple järgis nõudeid, st esitas vähemalt osa teabest 250–499 juhul. 2015. aasta teisel poolel oli taotlusi 1250–1499 ja Apple rahuldas 1000–1249 juhtumit.
Mis on taotluste kasvu taga, pole selge. Samuti on võimalik, et möödunud aasta esimene pool oli Apple'i kliendikontodelt tulnud defektsete teabepäringute arvu poolest tavatult madal. Kahjuks pole varasemate aastate andmeid teada, seega saab seda vaid oletada.
