Ondrej Holzman Üks Iirimaa Laoisi maakonna keskkool sattus tohututesse raskustesse, kui otsustas sel aastal asendada paberõpikud HP ElitePadi tahvelarvutitega. Kuid katse ei õnnestunud sugugi ja koolidirektor pidi mõne nädala pärast tunnistama, et "see on täielik katastroof".
Üliõpilased Mountrathi kogukonnakool sel aastal pidid nad kogema suuri muutusi. Klassikaliste paberõpikute asemel osteti Windows 8-ga HP ElitePad tahvelarvutid, millest pidi saama nende peamine koolitööriist. Üliõpilane kulutas ühele sellisele tahvelarvutile 15 tuhat krooni. Vanematel oli võimalus seade järelmaksuga kaasa võtta.
Kõik tundus hea kuni tõelise koormuse tulekuni, sest HP tahvelarvutid sellega hakkama ei saanud. Nad keeldusid õpilaste jaoks sisse lülitamast või vastupidi, lülitasid nad ise välja ja riistvarakomponentide rike polnud erand. Kõik see juhtus rajatisega, mida koolidirektor Margin Gleesoni sõnul testiti kaheksateist kuud, kui kool otsis ideaalset kandidaati.
Aga kui ta nägi, kuidas osutus katse ElitePadiga, mida ta kirjeldas kui "seadet, mis on tegelikult tahvelarvuti kujul ja pakub õpilastele tekstiredaktorit ja piisavalt mälu", ei olnud ta üllatunud. "HP ElitePad osutus totaalseks katastroofiks," kirjutas ta vanematele saadetud vabanduskirjas, milles lubas kooli kulul naasta paberõpikute juurde.
Nüüd lahendab kool probleemi HP esindajatega, kuid pole üldse selge, millal nad lõpuks elektrooniliste õpikute juurde tagasi jõuavad. Pärast sellist negatiivset kogemust on see tema jaoks väga kuum teema, teist sellist häda enam korduda ei saa.
Pole mõtet direktor Gleesonit uskuda, et kõiki võimalikke tooteid testiti kuude kaupa, kuna see on tavapraktika. Pealegi, kui sisse Mountrathi kogukonnakool nad proovisid erinevaid variante vaid poolteist aastat, võime seda pidada kiireks protsessiks. Tavaliselt on haridusasutused palju reserveeritud ja tahvelarvutite juurutamist katsetanud mitu aastat, et näha, kuidas kirjeldades omandatud kogemustest Elia Freedman.
See algab õpetajatest, kes vaatavad üle saadaolevad taotlused ja hindavad, kas elektroonilisest abivahendist on kasu. Järgmisel aastal võetakse tahvelarvutid kasutusele valitud klassis ja kui see katse on edukas, hakkab kool leidma vahendeid rohkemate toodete ostmiseks, et neid järgmisel aastal kogu koolis levitada.
Umbes selline võib välja näha tahvelarvutite rakendamine õppetööks üksikutes koolides. Kuigi Freedman kirjeldab Ameerika koolisüsteemi, pole põhjust arvata, et tahvelarvutite küsimust hariduses käsitletaks Euroopas erinevalt. Ju siis Tšehhi näide on piisavalt kõnekas.
[do action=”citation”]Apple'il on kõik eeldused, et mõne aasta pärast oma tahvelarvutitega domineerida kõikvõimalike kooliasutuste üle.[/do]
HP ja Microsofti jaoks võib Iirimaa fiasko tähendada suurt lööki ajal, mil haridusasutused üle maailma valmistuvad suuremate või väiksemate sammudega üleminekuks nn e-õppele. Sellest võib aga kasu saada Apple, kes surub oma iPadi suures plaanis koolipinki, sõlmides näiteks üksikute asutustega suuri lepinguid Apple’i tahvelarvutite soodsamaks tarnimiseks.
See on ka põhjus, miks ta isegi pärast uute iPadide tänavust turuletoomist hoidis menüüs kaks ja pool aastat vana iPad 2, eriti kui hind iPad 2 jäi 10 399 krooni juurde (XNUMX dollarit), kuid nagu Freedman selgitab, ei pruugi see seade enam tavakliendile meeldida, kuid koolide jaoks on ülioluline, et see oleks jätkuvalt saadaval. Apple on sellest ilmselt väga hästi teadlik.
Kui koolis on juba mitu aastat katsetatud õppetöös veel katsetamata elemendi kasutamist, ei saa testimine toimuda rohkem kui ühe seadmega. Kooli juhtkond peab olema kindel, et esimesel kursusel katsetama hakatu ning seadmete funktsionaalsuses ja kasulikkuses kontrollitud jõuaks ka õpilaste kätesse. Et vältida sarnast stsenaariumi nagu Iirimaal, tuleb kõik riskid võimalikult palju minimeerida. Vastasel juhul on oht õppetöö enda stabiilsusele ja järjepidevusele ning rahalised probleemid.
Apple pakub iPad 2-ga koolidele kindlust. Kuigi see annab aasta-aastalt välja uusi põlvkondi masside jaoks, saadab see koolidele jätkuvalt vanemaid iPad 2-sid, mis on end tõestanud ja kool saab XNUMX% loota. Ka selles on neil Cupertino konkurentsis tohutu edumaa. Mitte ainult App Store'i lõputus haridusrakenduste, õpikute loomise tööriistade ja muude abivahendite hulgas õpetajatele ja õpilastele.
Hetkel on Apple'il kõik eeldused, et mõne aasta pärast oma tahvelarvutitega domineerida kõikvõimalike kooliasutuste üle. Kui ettevõte ei ilmu turule sarnase stabiilsuse ja töökindluse tagava tootega, on konkureerimine keeruline. Olgu praegune Hewlett-Packardi juhtum selge tõestus.
Vaidlus koolidega tundub mulle siiani tobe. iPad4 on samuti proovitud seade ja selle raha eest peab see oma jõudlusega koolides palju kauem vastu. Sellel pole lihtsalt mõtet. Keegi ei ütle mulle, et Apple'i ahnus ei ole ainus tegur. Ma ei ole selline lammas, et lasen sellel piiluda ;-)
See tundub mulle ka jama... aga võib-olla müüb ta neid iPade koolidele 6000 tuhande eest :-) ja hoiab seda ainult menüüs, et koolidele näidata kui odav oleks, kui nad 4 aastaks ja 100 tahvelarvutiks registreeruksid, näiteks :-)
Võib-olla, kui te poleks nii pime ja pööraks sellele küsimusele veidi tähelepanu, siis teaksite, et kool ostab lisaks tahvelarvutitele ka karpe nende hoidmiseks, toiteallikaks ja tsentraalseks sünkroniseerimiseks. Selline karp 20 iPadi jaoks maksab umbes 60 tuhat. Suurim probleem on pistiku vahetamine pärast iPad 2. Nende kastide uuesti ostmine, mis on varustatud vanade pistikutega, on üsna kulukas. Vaja on, et need vanad iPadid oleksid purunemisel asendamiseks saadaval. Näete seda väga palju lõppkasutaja vaatevinklist.
Muidugi teeb Apple seda targalt, sest nagu teisedki suured tegijad, teab ta väga hästi, et kui ta iPad 2, mida muidu vaevalt müüks, koolidele odavamalt kätte annab, siis varem või hiljem õpilased saavad jooksevad (vanemate kaudu) poodi oma uue iPadi järele. Pealegi on enamik inimesi laisad, et uusi asju õppida ja seega on argument, et ma ostan iPadi, sest ma ei pea uuesti õppima, mida juhtida ja kuidas töötada. Ja nad kirjutavad ka oma kodutööd Pages. Isiklikult arvan, et lapsele sobib paremini suur pliiatsiga tahvelarvuti - seevastu kõige tähtsam on õpetaja.
Kuidas lihtsalt öelda... tahvelarvutid on esmapilgul suurepärane ja praktiline lahendus. See on aga igale koolile igal pool maailmas üsna kallis... tahvelarvuti ostmine on üks asi, aga käsikäes tuleb laiendada ka kooli infrastruktuuri, suurendada wifi ühendusi, leida laadimisdokid , peavad kasutajad olema koolitatud.
Ja kui kaua selline tablett lastele tegelikult vastu peab? 2 aastat? Kolm? Neli? See tähendab vähemalt kahte seadet õpilase kohta algkoolis käimiseks ja ühte gümnaasiumi jaoks. Aga see tähendab ka 13 aastat ühel platvormil töötamist... mida ma ei tea, see kõik muutub tänapäeval üsna kiiresti.
Kellele kuuluvad tahvelarvutid seaduslikult? Kool? Vanemad? Õpilased? Kas nad peavad selle eest lisatasu maksma? Kes neilt tasu võtab? Mis siis, kui õpilane unustab selle või unustab selle laadida? Kas koolil on asendaja?
No see uudis on tõesti naljakas :-) "Apple'il on kõik eeldused, et mõne aasta pärast oma tahvelarvutitega domineerida kõikvõimalike kooliasutuste üle."
Minu meelest on mõistlikum lahendus virtualiseeritud OS ehk rakendus, mis on koolis ligipääsetav näiteks õhukese kliendi pealt ja kodus GW kaudu suvalisest seadmest. Näiteks. Citrix, MS tooted, Parallels, vmware... midagi avatud lähtekoodist leiaks ka ilmselt. Ma olen nii hea tööl ja mind ei huvita, kus ma olen, mul on igal pool oma töölaud ja ma olen sellega harjunud. Muidugi nõuab see professionaalset paigaldust.. mis on peaaegu kõikjal hädaks..