Sule kuulutus

Apple maksab ettevõttele, kes kaitseb oma tehnoloogiat võib-olla natuke liiga tihedalt ja kui ta arendab midagi suhteliselt originaalset, ei taha ta seda jagada. Omaette peatükk on laadimise tehnoloogia. See algas iPodide 30-kontaktilise dokipistikuga, jätkus Lightningiga ja ka MagSafe'iga (nii iPhone'ides kui ka MacBookides). Aga kui ta oleks äsja teistele välku pakkunud, ei peaks ta praegu tegelema ühe põletava valuga. 

EL-is saab meil olema ühtne laadimispistik nii telefonidele kui tahvelarvutitele, kõrvaklappidele, pleieritele, konsoolidele, aga ka arvutitele ja muule elektroonikale. Kes see saab? Muidugi USB-C, sest see on kõige levinum standard. Nüüd jah, aga aegadel, mil Apple Lightningit tutvustas, olid meil veel miniUSB ja microUSB. Samal ajal vastutas USB-C edendamise eest suures osas Apple ise, kuna see oli esimene suur tootja, kes selle oma kaasaskantavates arvutites kasutusele võttis.

Aga kui Apple poleks kippunud raha esikohale seadma, oleks võinud teha Lightningu tasuta kasutamiseks, kus võimsus oleks siis tasakaalus, ja otsustamine, kes jääb ellu, oleks ELi jaoks ehk veidi keerulisem olnud. Kuid võitja saab olla ainult üks ja me teame, kes. Selle asemel laiendas Apple MFi programmi ja lubas tootjatel tasu eest välja töötada Lightningu tarvikuid, kuid ei varustanud neid ise pistikutega.

Kas ta õppis oma õppetunni? 

Kui vaadata olukorda pikemas perspektiivis, siis kui mitte arvestada asjaoluga, et Lightning on ajale jalgu jäänud, on tegemist ühe tootja patenteeritud lahendusega, millel täna analooge pole. Kunagi oli igal tootjal oma laadija, olgu selleks siis Nokia, Sony Ericsson, Siemens vms. Alles üleminekul erinevatele USB standarditele hakkasid tootjad ühinema, sest said aru, et käes pole mõtet edasi, kui oli olemas teine, standardiseeritud ja parem. Lihtsalt mitte Apple. Tänapäeval on olemas USB-C, mida kasutavad kõik suuremad ülemaailmsed tootjad.

Kuigi Apple avaneb järk-järgult maailmale, s.o eelkõige arendajatele, kellele ta pakub juurdepääsu oma platvormidele, et nad saaksid neid täiel määral kasutada. See on peamiselt ARKit, aga võib-olla ka Najít platvorm. Kuid isegi kui nad saavad, ei sekku nad liiga palju. AR-sisu on meil veel vähe ja selle kvaliteet on vaieldav, Najítil on suur potentsiaal, mis läheb pigem raisku. Jällegi ilmselt raha ja vajadus maksta selle eest, et tootja saaks platvormile juurdepääsu. 

Mida aeg edasi, seda enam tunnen, et Apple’ist on saamas dinosaurus, kes kaitseb end hambad ristis, olgu see siis õige või mitte. Võib-olla vajab see veidi paremat lähenemist ja maailmale rohkem avanemist. Mitte kedagi kohe oma platvormidele (nagu äppide poodidesse) sisse lasta, aga kui asjad nii jätkuvad, on meil siin pidevalt uudiseid, kes mida Apple’ilt tellib, sest see ei käi ajaga kaasas ja kasutajate vajadustega . Ja just kasutajatest peaks Apple hoolima, sest kõik ei kesta igavesti, isegi mitte rekordiline kasum. Nokia valitses ka maailma mobiiliturgu ja kuidas see välja kukkus. 

.