Sule kuulutus

USA valitsus vaatas Apple'i maksutavadele Iirimaal luubi alla aasta tagasi ning sellest ajast on ettevõte olnud suhteliselt vaikne. Nüüd valmistub aga ka Euroopa Liit uurima California gigandi tegemisi Iirimaal. Apple'il on oht, et ta peab makse tagasi maksma, mis võib kaasa tuua miljardeid dollareid.

Eelmise aasta mais pidi Apple’i tegevjuht Tim Cook USA senaatorite ees tunnistusi andma, kellele see ei meeldinud Apple liigutab oma raha Iirimaale, kus ta maksab seetõttu vähem makse. Küpseta siiski ta teatas, et tema ettevõte maksab iga dollari eest makse, ja oktoobris talle tal oli õigus ka väärtpaberi- ja börsikomisjon.

Kuid kui USA senaatorid süüdistasid Apple'i praktiliselt ainult Iirimaa tingimuste ärakasutamises, siis Euroopa Liit sooviks teha tehingut Apple'i ja kahe teise suurettevõttega – Amazon ja Starbucks –, kes kasutavad Apple'iga sarnaseid tavasid. Nii iirlased kui ka Apple lükkavad arusaadavalt kõik ebaausad kokkulepped tagasi.

«On väga oluline, et inimesed teaksid, et me pole Iirimaal erilist tehingut teinud. 35 aasta jooksul, mil oleme Iirimaal elanud, oleme järginud ainult kohalikke seadusi," ütles pro Financial Times Luca Maestri, Apple'i finantsjuht.

Euroopa Komisjon peaks aga oma esimesed järeldused juhtumi kohta esitama sel nädalal. Võti on selles, kas Apple avaldas Iiri võimudele survet oma maksukohustuste vähendamiseks, mille tulemuseks oli lõpuks ebaseaduslik riigiabi. Apple vaidles Iiri valitsusega maksude üle 1991. ja 2007. aastal, kuid Maestri eitab, et Apple oleks näiteks ähvardanud Iirimaalt lahkuda, kui ta järeleandmisi ei saa.

"Kui on küsimus, kas püüdsime Iiri valitsusega kokkuleppele jõuda stiilis "midagi millegi eest", siis seda ei juhtunudki," ütleb Maestri, kes tänavu vahetas finantsjuhina välja Peter Oppenheimeri. Maestri sõnul olid läbirääkimised Iirimaaga üsna normaalsed nagu iga teise riigiga. «Me ei püüdnud midagi varjata. Kui riik muudab oma maksuseadusi, järgime neid uusi seadusi ja maksame makse vastavalt.

Apple'il on kaks peamist argumenti süüdistuse vastu, et ta ei maksnud nii palju makse, kui oleks pidanud. Lisaks lisab Maestri, et ettevõtte tulumaksud on Iirimaal pärast iPhone’i turule toomist 2007. aastal kümnekordistunud.

Apple’ile ei meeldi, et Euroopa Komisjon kavatseb rahvusvaheliste filiaalide maksustamise direktiive tagasiulatuvalt rakendada, mis on California ettevõtte hinnangul eksitav ja ebakorrektne. Samas soovib Apple veenda, et Iiri valitsusega kokkulepitud määrad on adekvaatsed ja võrreldavad teiste ettevõtete sarnaste juhtumitega.

Kui aga Euroopa Komisjon siiski jõuaks seisukohale, et Apple sõlmis Iiri valitsusega ebaseadusliku lepingu, ähvardaks mõlemat osapoolt oht, et nad peavad hüvitama viimase 10 aasta ebaseadusliku koostöö. Summa üle on vara spekuleerida, nagu ütleb ka Maestri, kuid peaaegu kindlasti ületaks trahv Euroopa Liidu senise ühe miljardi euro rekordi.

Olenemata juhtumi tulemusest ei liigu Apple Iirimaalt kuhugi. „Jäime Iirimaale läbi heade ja halbade aegade. Oleme siin aastate jooksul kasvanud ja oleme Corki suurim tööandja,“ ütleb Maestri, kelle sõnul kavatseb Apple teha koostööd Brüsseliga. "Oleme Iiri majandusse väga oluline panustaja."

Allikas: Financial Times
.