Philip Houska Täna, 1. aprillil, on Apple'i 40. sünnipäev. Palju aega on möödas 70. aastatest, mil Jobsi vanemate garaažis loodi selle nüüdseks kustumatult sisse kirjutatud tehnoloogiahiiglase päris esimene toode. Nende nelja aastakümne jooksul suutis Apple maailma muuta.
Mõjukat ja tugevat kohalolekut tehnoloogiaturul ei saa California ettevõttele keelata. See pakkus maailmale tooteid, mis määratlesid revolutsioonilise kontseptsiooni. Nende hulka kuuluvad kahtlemata Mac, iPod, iPhone ja iPad. Väga edukate toodete tähtkujus on aga ka neid, mis ebaõnnestusid, paika loksusid ja neid meeldib Cupertinosse unustada.
Isegi Steve Jobs polnud veatu ja tal oli mitmeid eksitusi, lõppude lõpuks, nagu iga lihtsurelik, jääb ka Apple'i varalahkunud kaasasutaja alatiseks meelde eelkõige kui "revolutsionääri", kes muutis maailma. Ja millega see oli?
[su_youtube url=”https://www.youtube.com/watch?v=mtY0K2fiFOA” width=”640″]
Mis läks hästi?
Apple II
See arvutimudel oli ettevõtte jaoks märkimisväärne edu, kuna see aitas tungida personaalarvutite turule. Apple II oli populaarne mitte ainult ärisfääris, vaid ka hariduses. See oli ka suur nõudlus, kui Apple tutvustas Macintoshi. Lõpuks eemaldas Apple selle pärast 17 aastat turul olnud 1993. aastal, kui selle asendasid täiustatud arvutid.
Macintosh
Mac oli Apple'i esimene tõeliselt revolutsiooniline pärl. Ta suutis käivitada arvutihiirte ajastu ja pani ka aluse sellele, kuidas me tänapäevalgi arvutitega suhtleme. Mac oli murranguline selle poolest, et pakkus graafilist kasutajaliidest, mis on tänapäeval nutitelefonide ja tahvelarvutite aluseks.
iPod
iPod on seade, mis määratles muusika kuulamise. Apple tuli selle tootega välja, kuna turul polnud midagi lihtsat, mis võiks tagada kasutaja poolehoiu. Sellest muusikapleierist on saanud revolutsioon mitte ainult muusika esitamises, vaid ka töömugavuses. Hoolimata asjaolust, et see polnud esimene pleier, oli see esimene seade, millest sai teatav ikoon mitte ainult tehnoloogilises, vaid ka muusikamaailmas.
iPhone
Esimesest nutitelefonist, mille Apple turule tõi, sai absoluutne kassahitt. Kuigi see oli kallis, alajõuline, sellel oli aeglane internetiühendus ja palju muid piiranguid, näiteks ei saanud alla laadida lisarakendusi, sai see kuulsaks kui revolutsiooniline masin, mis muutis kõigi nägemust nutitelefonidest. Selle peamiseks eeliseks oli sellise liidesega puutetundlik ekraan, mis oli väga lihtne ja samal ajal efektiivne. Just iPhone'i edu viis Apple'i kujuteldamatutesse kõrgustesse, kuhu see jätkuvalt püsib.
iPad
Kui Apple tutvustas iPadi, ei saanud paljud sellest aru. Tahvelarvuti ei olnud kuum uudistoode, kuid Apple demonstreeris taas, milles ta on suurepärane: võtta olemasolev toode ja lihvida see täiuslikuks. Seetõttu sai iPadist hiljem ettevõtte kõige kiiremini müüdav toode ja see lõi täiesti uue tahvelarvutituru. Nüüd on iPadidel nõrk periood, kuid nad müüvad siiski kaks korda rohkem kui Macid ja koguvad kasutajate seas pidevalt punkte.
Kuid neljakümne aastaga polnud kõik roosiline. Seega balansseerime viis tabamust viie möödalaskega, sest sellistes on süüdi ka Apple.
Mis läks valesti?
Õun iii
Apple tahtis ülipopulaarsele Apple II-le järgneda Model III-ga, kuid see ei õnnestunud. Apple III pidi meelitama kasutajaid korporatiivmaailmast, kuid tekkisid suured probleemid, mille tõttu tuli Apple'i peakorterisse tagastada 14 tuhat arvutit. Apple III oli halvasti valmistatud, nii et see kuumenes üle nii palju, et suutis mõned komponendid sulatada.
Palju ei aidanud ka Apple III kõrge hind ja kehv rakenduste pakkumine. Viie aasta pärast lõpetas California ettevõte lõpuks müügi.
Lisa
Teine Apple'i "viga" oli arvuti nimega Lisa. See oli esimene selline graafilise liidesega masin ja seda tutvustati 1983. aastal, aasta enne Macintoshi. Sellega oli kaasas tol ajal tundmatu tarvik – hiir, mis tegi sellest revolutsioonilise uudsuse. Kuid sellel olid sarnased probleemid Apple III-ga: see oli liiga kallis ja sellel oli vaid käputäis programme.
Lisaks ei mänginud Apple'i kaartidele kaasa kogu seadme aeglus. Isegi Steve Jobs, kes liitus Maci meeskonnaga pärast ettevõttest vallandamist, püüdis projekti mingil moel õõnestada. Lisa arvuti ei kadunud sellisena, vaid sai praktiliselt teise nime, Macintosh. Sarnase varustusega Mac müüdi oluliselt väiksema raha eest ja oli palju edukam.
Newtoni sõnumipult
Üks kõigi aegade kõige vähem edukaid Apple'i tooteid on kahtlemata Newton MessagePad. Ettevõte ju ise tunnistas seda ülal lisatud videos, kus Newton oma möödunud 40 aastat meenutades sümboolselt maha kriipsutab. Newton oli pihuarvuti, millest pidi saama järgmine revolutsioon pärast Macintoshi kasutuselevõttu. See põhines pliiatsi kasutamise põhimõttel, kuid see ei olnud eriti uhke.
Selle käekirja tuvastamise võimalused olid nukrad ja kindlasti ei vastanud see tavakasutajate nõudmistele. Pealegi olid need jäätmed taas ülehinnatud ja nende jõudlus oli ebapiisav. 1997. aastal jõudis Steve Jobs järeldusele, et ta eemaldab selle toote turult. See ei saanud kunagi piisavalt tähelepanu, mida ettevõte ootas.
Pippin
Oma "kaotatud üheksakümnendatel" püüdis Apple läbi murda muul viisil kui arvutitooted. Selliste toodete hulgas on ka Pippin, mis pidi toimima mängu CD-konsoolina. Selle missiooniks oli pakkuda teistele ettevõtetele teatud liides, kuhu uusi mänge arendada. Kaks ettevõtet soovisid seda mängukonsoolivormingut oma maitse järgi kohandada ja selle jaoks mänge arendada, kuid kuna Sony, Nintendo ja Sega PlayStation domineeris, eelistasid nad valida oma mängusüsteemide kasuks. Steve Jobs loobus projektist kohe pärast naasmist.
Ping
Ajal, mil sotsiaalvõrgustikud hakkasid üha enam kasvama, tahtis Apple ka midagi omaette välja mõelda. Ping pidi olema muusikasõprade ja esinejate ühendamise koht, kuid isegi see samm ei olnud eriti edukas. Seda rakendati iTunesis ja selle suletus ei olnud Twitteri, Facebooki ja muude teenuste konkurentsi vastu. Kahe aasta pärast sulges Apple vaikselt oma sotsiaalprojekti ja unustas selle igaveseks. Kuigi tuleb meeles pidada, et Apple Musicus proovivad nad uuesti sotsiaalset elementi.
Lisa, 2. lõigu 2. rida: … mida ettevõttelt vastu võeti…
Palun parandage see
Teisest küljest - see, mida Jobs tegi, polnud tõesti tore :D
Ma ei tea, kuidas sinuga on, ta oli esimene Macintosh, mis tegelikult päris hull. Seda muidugi juhtub ja Apple lahendas ka selle üsna kiiresti ning domineeris professionaalses DTP-s ja muudes valdkondades üsna pikka aega.
Jobsi probleem seisnes aga selles, et Maci loomise ajal ajas ta ilma liialduseta Apple’i välja, luues täiesti mõttetu kunstliku rivaalitsemise Macintoshi meeskonna ja "vana" Apple II meeskonna vahel (mis objektiivselt eelkõige toetas ettevõte isegi paar aastat pärast Maci tulekut).
See oli ilmselt tõesti üle võlli ja aktsionäride reaktsioon oli õigustatud. Isiklikult arvan, et Steve Jobsist sai legend just tänu sellele sunnitud lahkumisele, vahepeal õppis ta mitmeti ja arenes omamoodi, näiteks on tema tegevus Pixaris, kus ta ehk kõige rohkem kolis, üsna alahinnatud. . Tagasi tulles oli temas ikka väga palju omapära, aga lõppude lõpuks oli tema tegevus palju läbimõeldum ja tulemused näitasid.