Sule kuulutus

Olen mobiiltehnoloogia vastu huvi tundnud sellest ajast, kui ennast mäletan. Juba enne seda, kui Apple esitles esimest iPhone’i, oli mu käe all kena rida mobiiltelefone, millest viimane oli Sony Ericsson P990i nutitelefon. Esimese Tšehhi distributsiooniga, st iPhone 3G-ga, läksin kohe üle iPhone'idele. Aga nüüd sain ma Samsung Galaxy S22+ kätte ja pean ütlema, et olen üllatunud. 

Kui iPhone 2008G 3. aastal Tšehhi Vabariiki jõudis, seisin kohe esimesel müügipäeval kodumaise operaatori juures järjekorras ja sundisin oma raha selle mulle maha müüma. Kahe aasta pärast läksin üle iPhone 4-le, millele järgnesid iPhone 5, iPhone 6 Plus, iPhone 7 Plus, iPhone XS Max ja nüüd olen iPhone 13 Pro Maxi kasutaja. Naljakas on see, et kuigi Samsung Galaxy S22 Ultra peaks sellele mudelile vastu seisma, võib väiksem Galaxy S22+ sellega mitmes mõttes võrdne olla. Ja ma ise olin üllatunud. Tuleb märkida, et miili.

Kuigi ma olen Androidiga ajalooliselt tegelenud, on see alati olnud mingi lühiajaline testimine ja see on alati olnud vajalik kurjus. Mulle ei sobinud ei seade ega süsteem. Seetõttu olen nüüd tõeliselt üllatunud, mida Samsung on oma lipulaeva Galaxy S sarjaga aastate jooksul saavutanud. Ta ei leidnud mitte ainult oma disainiallkirja, vaid ennekõike: seade pole üldse halbst suudab seda võrrelda oma suurima konkurendi praeguse tipuga ehk iPhone'iga.

Esimest korda 

See ei ole tasuline PR-artikkel, see on lihtsalt inimese aus suhtumine olukorrast, mille teoks saamist ta ei uskunudki. Nii, et see hakkab iPhone'i arvelt Android-seadmeid kiitma. Ärge saage valesti aru. Võistlusele ma jooksma ei hakka, sest Apple’i ökosüsteem on lihtsalt nii tugev, et ma isegi ei taha. Selle maailma omavaheline seotus on lihtsalt meeldiv ja tavaliselt sujuv (isegi kui Samsung tegeleb ka eelkõige Windowsiga ühenduse loomisega). Samas ma ise ei arvanud, et hoian kunagi käes seadet, mis suudaks veenda inimest talli vahetama.

Kuigi Lõuna-Korea firma ei vältinud kopeerimist, sest ainuüksi pakend jääb Apple’ile väga silma, samuti selle sisu, millesse jäid vaid kõige vajalikumad asjad. Kuigi küsimus on selles, kas USB-C kaabli kaasamine on tänapäeval vajalik. Galaxy S22+ avaldab oma disainiga esmapilgul muljet. See ei ole mänguasjapood, vaid täpselt valmistatud seade, mille raamil pole isegi kruvisid ja mille kõlar on ülemise raami poolt nii hästi peidetud, et võite arvata, et sellel pole seda üldse.

Ekraan ja kaamerad 

Ootate nagu väljalõigete puudumist, augustamine on muidugi vähem häiriv, kuid erinevalt lubatud väljalõikest näeb see välja nagu plekk, mille soovite ära pühkida. Nii et vähemalt iPhone’i kasutaja seisukohalt jäävad Androidi kasutajad sellega loomulikult rahule. Ekraan ise on vaid 0,1 tolli väiksem kui suurimal iPhone'il ja isegi see on võimeline 120 Hz. Kuigi ametlikult algab alumine piir 48 Hz pealt, pole ma veel jõudnud vaadata, kuidas see akut mõjutab. Kuid ekraan saavutab heledusega punkte, kui see jõuab kuni 1750 niti, ületades selgelt iPhone'i 1200 niti. Kuid me hindame seda alles suvel.

Ma kartsin väga kaameraid, aga tegelikult polnud selleks põhjust. Öised fotod on suurepärased, suumiulatus ka, portreerežiim vajab ilmselgelt ideaalseid valgustingimusi ja staatilist objekti, aga tulemus näeb hea välja. Asi polnud niivõrd riistvaras, kuivõrd tarkvaras, iPhone XS Max sai juba igapäevase pildistamisega hakkama. Native Camera rakendus on aga täiesti korras, see töötab eeskujulikult, viivitust pole, seega võib see kindlasti kanda otsest võrdlust iOS-i fotorakendusega. Subjektiivselt on see ka mulle selgem, sest paljud režiimid, mida te nii sageli ei kasuta, on siin menüüs Rohkem peidetud. Hindaksin seda isegi iPhone'is, kus ma ajavahet ei kasutanud või ei mäleta seda.

Näidisfotod on veebisaidi kasutamiseks vähendatud. Saate neid vaadata täiseraldusvõime ja kvaliteediga vaata siit.

Probleem on süsteemis 

Mis puudutab välimust ja töötlemist, siis ainsaks probleemiks on siin helitugevuse nupud, mis on teisel pool, kui iPhone'i kasutajad on harjunud. Suuremad, kuid siiski pisiprobleemid on süsteemis, mis käitub loomulikult teisiti kui iOS ja sellega tuleb harjuda, mida ma veel teha pole jõudnud. See puudutab peamiselt multitegumtöötlust, kus selleks on spetsiaalne nupp ja kiirkäivituspaneel, mis kujutab endast teavitus- ja juhtimiskeskust. Oleme harjunud seda erinevalt kasutama. Aga tore on tagaikoon, mis on alati käepärast ja ideaalses kohas ehk all paremal – Androidi kasutajad muidugi naeravad, sest see on alati olemas olnud.

Mul pole lihtsalt midagi kritiseerida. Lihtsamalt öeldes on Galaxy S22+ väga tore nutitelefon, millele tuleb lihtsalt läheneda sellega, et see on Samsung ja et see töötab Androidis. Mõlemad tegurid on mõne jaoks ületamatud, kuid kui jätate oma eelarvamused kõrvale, leiate, et selline telefon annab teile tegelikult kõik vajaliku. Ja ma tuletan veel kord meelde, et see ei ole PR-artikkel. Tahaksin ikka väga uudishimulikult näha, kuidas Galaxy S22+-l Google Pixel 6 vastu läheks. Olen sama uudishimulik ka Galaxy S22 Ultra ja selle integreeritud S Pen pliiatsi vastu. Kui see on tõesti nii sõltuvust tekitav aksessuaar või oleks Samsung tõesti pidanud Note seeriat kärpima ja mitte seda seeria suurimasse mudelisse reinkarneerima.

Siit saab osta näiteks äsja tutvustatud Samsungi tooteid

.