Sule kuulutus

Apple TV raporteid on palju. Unikaalsest kogemusest ja täielikust naudingust pildi vaatamisel. Kuid sellel on üks väike iluviga – me pole seda unistuste toodet ikka veel näinud.

John Sculley, endine Apple'i juht, ütles BBC-le antud intervjuus:

"Mäletan, et Walter Isaacson kirjutas ühest viimasest vestlusest, mida ta Steve'iga pidas. Ta ütles talle, et on lõpuks lahendanud probleemi, kuidas teha täiuslikku telerit ja kuidas muuta selle vaatamine suurepäraseks kogemuseks. Arvan, et kui Apple'il on edu mitmes elektroonikaseadmete kategoorias, millega ta on näidanud, millisteks revolutsioonideks ta on võimeline, siis miks mitte ka teletööstuses? Arvan, et tänapäeva televiisorid on asjatult keerulised. Paljud inimesed ju ei teagi, millist täpselt valida, sest nad ei mõista nende funktsioone ja paljud neist ei hakka antud funktsiooni kasutamagi. Ja seega tundub, et ainuke, kes muudab telerivaatamise kasutajakogemust, on Apple.

See intervjuu arendas edasisi arutelusid Apple'i töökojast tuleva uue teleri üle. Paljud ootavad sama murrangulist välimust, juhtnuppe ja funktsioone, mille tõi kaasa iPhone'i turule toomine. Spekuleeritakse, et Apple TV peaks Siri hääljuhtimise abil modifitseeritud iOS-ile elu sisse puhuma.

Reis minevikku

Esimene funktsionaalne katse oli Macintoshi ja televiisori ristand ühes tootes. See töötati välja koodnime Peter Pan, LD50 all. See oli Macintosh LC perekonna arvuti. Macintoshi teler toodi turule 1993. aasta oktoobris, kus töötab Mac OS 7.1. Tänu sellele saate vaadata 14-bitist telerit eraldusvõimega 16 × 640 sisseehitatud 240-tollise CRT monitori Mac Color Display abil või kasutada arvuti jaoks 8-bitist 640 × 480 graafikat. Motorola MC68030 protsessori taktsagedus oli 32 MHz, 4 MB sisseehitatud mälu sai laiendada kuni 36 MB-ni. Sisseehitatud TV-tuuneril oli 512 KB VRAM-i. See oli esimene Mac, mis eales musta värvi toodetud. Apple TV kontol on veel üks esimene. Kaasas kaugjuhtimispult, millega sai mitte ainult telekat vaadata, vaid ka CD-draivi juhtida. Sellel teleri-arvuti hübriidil oli aga mitmeid puudusi. Videosignaali salvestada ei saanud, küll aga oli võimalik jäädvustada üksikuid kaadreid ja salvestada need PICT-vormingus. Töötamisest ja samal ajal televiisori vaatamisest võis vaid unistada. Võib-olla sellepärast müüdi ainult 10 000 ühikut ja tootmine lõppes 5 kuu pärast. Teisest küljest pani see mudel aluse AV Maci seeria tulevastele alustele.

Järjekordne katse televaldkonnas "ainult" jõudis prototüübi staadiumisse ega jõudnudki müügivõrku. Sellegipoolest leiate tema fotod saidilt Flickr.com. 1996. aasta digiboks kuvas Mac OS Finderi ekraani allosas, kui see oli ühendatud ja seejärel laaditud.

 

Jah, kolmandate osapoolte tootjate lahendusi oli ja on ka praegu pistikpesa, TV-tuuneri, USB näol... Kuid Apple pole end selles vallas näiliselt juba mitu aastat näidanud. Ainus asi, mida saab televiisoriks nimetada, langes Apple'i tehasest välja alles 2006. aastal, kui esitleti Apple TV esimest põlvkonda. Hammustatud õuna fännid pidid ootama 13 aastat.

Spekulatsioonide lainel

Nii et kas Apple on oma õppetunni õppinud ja kas ta kasutab uusi teadmisi ja tehnoloogiat ära või peame veel mõnda aega ootama?
Mõni aeg tagasi levisid kuuldused, et Apple'i peadisainer Jonathan Ive'il on tõenäoliselt oma stuudios Apple TV prototüüp. Teised vihjed pärinevad Walter Isaacsoni raamatust. Jobs ütles toona: “Soovin luua integreeritud teleri, mida on lihtne juhtida ja mis on ühendatud kõigi teiste seadmetega ja iCloudiga. Kasutajad ei peaks enam DVD-mängija ja kaabeltelevisiooni kaugjuhtimispulte koperdama. Sellel oleks kõige lihtsam liides, mida võite ette kujutada. Lõpuks murdsin selle ära."

Kas on siis oodata pööret teleritootjate vallas või on Steve'i ühe viimase idee jaoks liiga vara? Millal saame tõelise Apple TV?

Mis sul siis meie jaoks on, Steve?

.