Sule kuulutus

Sellest on möödunud veidi üle nelja aasta, kui Apple tekitas segadust, asendades oma iPhone'ide 30-kontaktilise pistiku uue Lightninguga. Paar aastat on tehnikamaailmas tavaliselt pikk aeg, mille jooksul muutub palju ning see kehtib ka pistikute ja kaablite kohta. Nii et nüüd on aeg, et Apple peaks uuesti vahetama pistikut seadmel, mida kasutavad sajad miljonid inimesed üle maailma?

Küsimus ei ole kindlasti ainult teoreetiline, sest areenil on tõesti tehnoloogia, mis võib Lightningut asendada. Seda nimetatakse USB-C-ks ja me teame seda juba Apple'ilt – leiame selle MacBook i-st uusim MacBook Pro. Seetõttu on üha rohkem põhjuseid, miks USB-C võiks ilmuda ka iPhone'idesse ja lõpuks loogiliselt ka iPadidesse.

Need, kes kasutasid iPhone'e 2012. aasta paiku, mäletavad seda hüpet kindlasti. Alguses, kui kasutajad vaatasid iPhone 5 allosas olevat uut porti, muretsesid nad peamiselt selle pärast, et nad saaksid ära visata kõik varasemad tarvikud ja lisaseadmed, mis 30-kontaktilise pistikuga arvestasid. Apple tegi selle põhimõttelise muudatuse aga mõjuval põhjusel – Lightning oli lihtsalt igas mõttes parem kui nn 30pin ja kasutajad harjusid sellega kiiresti.

Välk on ikka väga hea lahendus

Apple valis patenteeritud lahenduse mitmel põhjusel, kuid üks neist oli kindlasti see, et mobiilseadmete üldine standard – tol ajal microUSB – ei olnud lihtsalt piisavalt hea. Välgul oli mitmeid eeliseid, millest olulisemad olid selle väiksus ja võimalus ühendada igast küljest.

Teine põhjus, miks Apple valis patenteeritud lahenduse, oli maksimaalne kontroll seadmete kui selliste ja ka ühendatud välisseadmete üle. Kes programmi "Made for iPhone" raames Apple'ile kümnist ei maksnud, ei saanud Lightningiga tarvikuid toota. Ja kui ta seda tegi, lükkasid iPhone'id sertifitseerimata tooted tagasi. Apple'i jaoks oli ka oma pistik sissetulekuallikaks.

Arutelu selle üle, kas Lightning peaks iPhone'i USB-C asendama, ei saa kindlasti areneda selle põhjal, et ehk Lightning on ebapiisav. Olukord on mõnevõrra erinev mõne aasta tagusest ajast, mil 30-kontaktiline pistik asendati selgelt parema tehnoloogiaga. Välk töötab suurepäraselt ka uusimas iPhone 7-s, tänu sellele on Apple’il kontroll ja raha ning põhjus muutmiseks ei pruugi nii ahvatlev olla.

usbc-lightning

Kogu asja tuleb vaadata veidi laiemast vaatenurgast, mis ei hõlma ainult iPhone’e, vaid ka teisi Apple’i tooteid ja isegi ülejäänud turgu. Sest varem või hiljem saab USB-C enamikus arvutites ja mobiilseadmetes üksmeelseks standardiks, millega saab ühendada ja ühendada absoluutselt kõike. Lõppude lõpuks, Apple ise selle väitekirja rohkem kinnitada ei saanud, kui ta sisestas USB-C uude MacBook Prosse neli korda järjest ja ei midagi muud (välja arvatud 3,5 mm pesa).

USB-C-l ei pruugi olla Lightningu ees nii olulisi eeliseid kui Lightningil 30-kontaktilise pistiku ees, kuid need on siiski olemas ja neid ei saa tähelepanuta jätta. Teisest küljest tuleks alguses mainida üht võimalikku takistust USB-C kasutuselevõtul iPhone'ides.

Suuruse poolest on USB-C paradoksaalsel kombel veidi suurem kui Lightning, mis võib olla Apple'i disainimeeskonna suurim probleem, mis üritab luua üha õhemaid tooteid. Pistikupesa on veidi suurem ja pistik ise ka robustsem, samas kui USB-C ja Lightning kaablid kõrvuti panna, on vahe pigem minimaalne ega tohiks iPhone sees suuri muutusi ja probleeme tekitada. Ja siis tuleb enam-vähem ainult positiivsus.

Üks kaabel nende kõigi juhtimiseks

USB-C saab ka (lõpuks) mõlemalt poolt ühendada, selle kaudu saab üle kanda praktiliselt kõike ja rohkemgi veel töötab nii USB 3.1 kui ka Thunderbolt 3-ga, muutes selle ideaalseks universaalseks pistikuks ka arvutitele (vt uusi MacBook Prosid). USB-C kaudu saate andmeid suurel kiirusel edastada, monitore või väliseid draive ühendada.

USB-C-l võib olla tulevikku ka helis, kuna sellel on parem digitaalse heli edastamise tugi, kuid see tarbib vähem energiat ning see näib olevat võimalik asendus 3,5 mm pesale, mida Apple pole ainuke, kes hakkab eemaldama. selle tooteid. Ja oluline on ka mainida, et USB-C on kahesuunaline, seega saab toitepangaga laadida näiteks nii MacBook iPhone’i kui ka MacBooki ennast.

Kõige tähtsam on see, et USB-C on ühtne pistik, millest saab järk-järgult enamiku arvutite ja mobiilseadmete standard. See võib viia meid lähemale ideaalsele stsenaariumile, kus kõike juhivad üks port ja kaabel, mis USB-C puhul on reaalsus, mitte ainult soovmõtlemine.

Oleks palju lihtsam, kui meil oleks vaja ainult ühte kaablit iPhone'ide, iPadide ja MacBookide laadimiseks, aga ka nende seadmete omavaheliseks ühendamiseks või ketaste, monitoride ja muu ühendamiseks. Seoses USB-C laienemisega teiste tootjate poolt poleks laadija leidmine nii keeruline, kui see kuhugi ununes, kuna ka kõige odavama telefoniga kolleegil oleks vajalik juhe olemas. See tähendaks ka perspektiivset enamiku adapterite eemaldamine, mis häirib tänapäeval nii paljusid kasutajaid.

macbook usb-c

MagSafe tundus samuti olevat surematu

Kui USB-C ei peaks asendama patenteeritud lahendust, poleks ilmselt midagi arutada, kuid arvestades, kui palju Apple on Lightningusse juba investeerinud ja mis kasu see toob, pole selle eemaldamine lähitulevikus kindlasti kindel. Litsentsidest saadava raha osas pakub sarnaseid võimalusi ka USB-C, nii et Made for iPhone programmi põhimõte võiks vähemalt mingil kujul säilida.

Viimased MacBookid on juba kinnitanud, et USB-C pole Apple'i jaoks kaugel. Nagu ka see, et Apple saab oma lahendusest lahti, kuigi vähesed seda ootavad. MagSafe oli üks parimaid konnektoriuuendusi, mille Apple oma sülearvutites maailmale andis, kuid tundub, et eelmisel aastal on ta sellest lõplikult lahti saanud. Välk võib järgneda, sest vähemalt väljastpoolt tundub USB-C väga atraktiivne lahendus.

Kasutajatele oleks see muudatus USB-C eeliste ja eelkõige universaalsuse tõttu kindlasti meeldiv, isegi kui see tähendaks alguses terve rea tarvikute vahetamist. Kuid kas need põhjused on samaväärsed ka Apple'i jaoks, et juba 2017. aastal midagi sellist ette võtta?

.