Filip Novotny Kui Google neli aastat tagasi uut operatsioonisüsteemi Chrome OS-i tutvustas, pakkus see Windowsile või OS X-le kaasaegset ja odavat alternatiivi. "Chromebookid on seadmed, mida saate oma töötajatele kinkida, saate need kahe sekundiga käivitada ja nad saab olema uskumatult odav," ütles toona režissöör Eric Schmidt. Mõne aasta pärast lükkas Google aga selle väite ümber, kui lasi välja luksusliku ja suhteliselt kalli Chromebook Pixeli sülearvuti. Vastupidi, ta kinnitas uue platvormi loetamatust klientide silmis.
Sarnane arusaamatus valitses pikka aega ka Jablíčkáři toimetuses, mistõttu otsustasime testida kahte spektri vastaskülgedest pärit seadet: odavat ja kaasaskantavat HP Chromebook 11 ning tipptasemel Google Chromebook Pixelit.
Kontseptsioon
Kui tahame mõista Chrome OS-i platvormi olemust, võiksime seda illustreerivalt võrrelda Apple'i sülearvutite hiljutise arenguga. Just Maci tootja otsustas 2008. aastal minevikust lahti murda ja andis välja mitmes mõttes revolutsioonilise MacBook Airi. Sülearvutite traditsioonilisest vaatenurgast oli see toode oluliselt kärbitud – puudus DVD-draiv, enamus standardportidest või piisavalt suur salvestusruum, nii et esimesed reaktsioonid MacBook Airile olid mõnevõrra skeptilised.
Lisaks mainitud muudatustele tõid arvustajad välja näiteks aku lihtsalt väljavahetamise võimatuse ilma kokkupanemata. Mõne kuuga sai aga selgeks, et Apple on portatiivsete arvutite vallas tulevikutrendi õigesti tuvastanud ning MacBook Airi juurutatud uuendused kajastusid ka teistes toodetes, näiteks Retina ekraaniga MacBook Pros. Need väljendusid ju ka konkureerivates arvutitootjates, kes liikusid odavate ja ebakvaliteetsete netbookide tootmiselt luksuslikumate ultrabookide poole.
Nii nagu Apple nägi optilist andmekandjat kasutu reliikviana, mõistis ka California rivaal Google pilveajastu vältimatut algust. Ta nägi oma ulatuslikus Interneti-teenuste arsenalis potentsiaali ja astus veebis sammu edasi. Lisaks DVD-dele ja Blu-ray-plaatidele keeldus ta ka püsivast füüsilisest salvestusest arvuti sees ning Chromebook on pigem tööriist Google'i maailmaga ühenduse loomiseks kui võimas arvutusseade.
Esimesed sammud
Kuigi Chromebookid on oma funktsionaalsuselt üsna omapärane seadmetüüp, ei erista neid esmapilgul muust valikust. Enamiku neist võiks puhta südametunnistusega Windowsi (või Linuxi) netbookide, kõrgema klassi puhul ultrabookide hulka liigitada. Selle konstruktsioon on peaaegu sama, see on klassikaline sülearvutitüüp, millel pole hübriidfunktsioone, nagu eemaldatav või pöörlev ekraan.
OS X-i kasutajad võivad end ka mõnevõrra koduselt tunda. Chromebookidel ei puudu sellised funktsioonid nagu magnetiline allaklapitav ekraan, eraldi klahvidega klaviatuur ja selle peal olev funktsioonirida, suur mitme puutega puuteplaat või läikiv ekraanipind. Näiteks Samsung Series 3 erineb selgelt MacBook Airist inspireeritud isegi disainis, nii et miski ei takista teil Chromebooke lähemalt vaatamast.
Esimene asi, mis teid ekraani esmakordsel avamisel hämmastab, on kiirus, millega Chromebookid suudavad süsteemi käivitada. Enamik neist suudab seda teha viie sekundi jooksul, mida konkurendid Windows ja OS X ei suuda võrrelda. Unest ärkamine on siis Macbookide tasemel, tänu kasutatud välkmälule (~SSD).
Juba sisselogimisekraan paljastab Chrome OS-i eripära. Siinsed kasutajakontod on tihedalt seotud Google'i teenustega ja sisselogimine toimub Gmaili e-posti aadressi abil. See võimaldab täiesti individuaalseid arvutisätteid, andmeturvet ja salvestatud faile. Lisaks, kui kasutaja logib teatud Chromebookis esimest korda sisse, laaditakse kõik vajalikud andmed Internetist alla. Chrome OS-iga arvuti on seega suurepäraselt kaasaskantav seade, mida saab igaüks kiiresti kohandada.
Kasutajaliides
Chrome OS on oma esimesest versioonist saadik kaugele jõudnud ega ole enam lihtsalt brauseriaken. Pärast oma Google'i kontole sisselogimist leiate end nüüd klassikaliselt töölaualt, mida tunneme teistest arvutisüsteemidest. Alt vasakult leiame peamenüü ja sellest paremal populaarsete rakenduste esindajad koos praegu töötavate rakendustega. Vastasnurk kuulub siis erinevatele indikaatoritele, nagu aeg, helitugevus, klaviatuuripaigutus, praeguse kasutaja profiil, teadete arv ja nii edasi.
Vaikimisi on mainitud populaarsete rakenduste menüü pigem Google'i enimlevinud võrguteenuste loend. Nende hulka kuuluvad lisaks süsteemi põhikomponendile Chrome'i brauseri näol Gmaili meiliklient, Google Drive'i salvestusruum ja kolm kontoriutiliiti Google Docsi nime all. Kuigi võib tunduda, et iga ikooni alla on peidetud eraldi töölauarakendused, pole see nii. Neile klõpsates avaneb uus brauseriaken antud teenuse aadressiga. Põhimõtteliselt on see veebirakenduste puhverserver.
See aga ei tähenda, et nende kasutamine ei oleks mugav. Eelkõige on väga heaks tööriistaks Google Docsi kontorirakendused, mille puhul poleks Chrome OS-i jaoks eraldi versioonil mõtet. Pärast mitmeaastast arendustööd on Google'i teksti-, arvutustabeli- ja esitlusredaktorid konkurentsi tipus ning Microsoftil ja Apple'il on selles osas palju järele jõuda.
Lisaks täiendab enimkasutatud teenuste, nagu Google Docs või Drive, võimsust suurepäraselt brauser ise, millele ei saa peaaegu midagi ette heita. Leiame sellest kõik funktsioonid, mida selle teistest versioonidest teada saame, ja võib-olla polegi vaja neid mainida. Lisaks kasutas Google oma juhtimist operatsioonisüsteemi üle ja lisas Chrome'i muid kasulikke funktsioone. Üks toredamaid on võimalus akende vahel vahetada, liigutades puuteplaadil kolme sõrme, sarnaselt OS X-is töölaudade vahetamisega. Samuti on sujuv inertsiga kerimine ning tulevastes uuendustes peaks lisanduma ka mobiiltelefonide stiilis suumimise võimalus.
Need funktsioonid muudavad veebi kasutamise tõeliselt nauditavaks ja kümne minuti pärast pole raske end leida, kui kümme akent on avatud. Kui lisada sellele uue, harjumatu keskkonna võlu, võib Chrome OS tunduda ideaalse operatsioonisüsteemina.
aga ta hakkab vaikselt mõistusele tulema ja hakkame avastama erinevaid probleeme ja puudujääke. Olenemata sellest, kas kasutate arvutit nõudliku professionaalina või kõige tavalisema tarbijana, pole lihtsalt brauseri ja peotäie eelinstallitud rakendustega lihtne hakkama saada. Varem või hiljem peate avama ja redigeerima erinevas vormingus faile, neid kaustades haldama, printima ja nii edasi. Ja see on ilmselt Chrome OS-i nõrgim koht.
See ei puuduta ainult patenteeritud rakenduste eksootiliste vormingutega töötamist, probleem võib tekkida juba siis, kui saame e-postiga näiteks RAR-i, 7-Zip-tüüpi arhiivi või isegi lihtsalt krüpteeritud ZIP-faili. Chrome OS ei saa nendega hakkama ja peate kasutama spetsiaalseid võrguteenuseid. Loomulikult ei pruugi need olla kasutajasõbralikud, need võivad sisaldada reklaami või varjatud tasusid ning me ei saa unustada vajadust laadida failid veebiteenusesse ja seejärel uuesti alla laadida.
Sarnast lahendust tuleb otsida ka muude toimingute jaoks, näiteks graafiliste failide ja fotode redigeerimiseks. Ka sel juhul on veebitoimetajate näol võimalik leida veebialternatiive. Neid on juba mitmeid ja lihtsamate ülesannete puhul piisab väiksemateks kohandusteks, kuid igasuguse süsteemiga integreerimisega tuleb hüvasti jätta.
Neid puudujääke lahendab mingil määral Google Play pood, kust täna leiame ka hulga rakendusi, mis töötavad puhtalt võrguühenduseta. Nende hulgas on näiteks päris edukaid graafiline a tekstiline toimetajad, uudiste lugejad või ülesannete nimekirjad. Üks selline täisteenus sisaldab aga kahjuks kümneid eksitavaid pseudorakendusi – linke, mis peale käivitusribal oleva ikooni ei paku mingeid lisafunktsioone ega tööta üldse ilma internetiühenduseta.
Iga Chromebookiga tehtav töö on seega määratletud erilise kolmiklõhega – sagedane vahetamine ametlike Google'i rakenduste, Google Play pakkumise ja võrguteenuste vahel. Muidugi ei ole see päris kasutajasõbralik failidega töötamise seisukohast, mida tuleb sageli teisaldada ja vaheldumisi erinevatesse teenustesse üles laadida. Kui kasutate ka muud salvestusruumi, nagu Box, Cloud või Dropbox, ei pruugi õige faili leidmine olla sugugi lihtne.
Chrome OS ise muudab olukorra veelgi keerulisemaks, eraldades Google Drive'i kohalikust salvestusruumist, mis ilmselgelt ei väärinud täisväärtuslikku rakendust. Vaade Failid ei sisalda murdosagi funktsioonidest, millega oleme harjunud klassikalistes failihaldurites, ja mitte mingil juhul ei saa see võrduda isegi veebipõhise Google Drive'iga. Ainus lohutus on see, et uued Chromebooki kasutajad saavad kaheks aastaks 100 GB tasuta võrguruumi.
Miks Chrome?
Piisav valik täisväärtuslikke rakendusi ja selge failihaldus on üks olulisemaid aspekte, mis hea operatsioonisüsteemi portfellis olema peaks. Kui aga just saime teada, et Chrome OS nõuab palju kompromisse ja segaseid kõrvalepõikeid, siis kas on üldse võimalik seda mõtestatult kasutada ja teistele soovitada?
Kindlasti mitte universaalse lahendusena kõigile. Kuid teatud tüüpi kasutajate jaoks võib Chromebook olla sobiv, isegi ideaalne lahendus. Need on kolm kasutusjuhtu:
Vähenõudlik internetikasutaja
Selle teksti alguses mainisime, et Chromebookid on paljuski sarnased odavate netbookidega. Seda tüüpi sülearvutid on alati suunatud peamiselt kõige vähem nõudlikele kasutajatele, kes hoolivad kõige rohkem hinnast ja kaasaskantavusest. Selles osas ei läinud netbookidel väga halvasti, kuid sageli tõmbas neid alla ebakvaliteetne töötlus, hinna liigne prioritiseerimine jõudluse arvelt ning kõige lõpuks ebamugav ja liiga nõudlik Windows.
Chromebookid neid probleeme ei jaga – need pakuvad korralikku riistvaratöötlust, kindlat jõudlust ja ennekõike operatsioonisüsteemi, mis on loodud puhtalt maksimaalse kompaktsuse ideega. Erinevalt netbookidest ei pea me tegelema aeglase Windowsi, aeglustava eelinstallitud bloatware tulva ega Office'i kärbitud "käivitusversiooniga".
Nii võivad vähenõudlikud kasutajad leida, et Chromebook on nende eesmärkide jaoks täiesti piisav. Veebi sirvimisel, e-kirjade kirjutamisel ja dokumentide töötlemisel on eelinstallitud Google'i teenused ideaalne lahendus. Antud hinnaklassis võivad Chromebookid olla parem valik kui klassikaline madalaima klassi sülearvuti.
Korporatiivne sfäär
Nagu testimise käigus avastasime, pole operatsioonisüsteemi lihtsus platvormi ainus eelis. Chrome OS pakub ainulaadset võimalust, mis lisaks kõige vähemnõudlikele kasutajatele rõõmustab ka ärikliente. See on tihe seos Google'i kontoga.
Kujutage ette ükskõik millist keskmise suurusega ettevõtet, mille töötajad peavad pidevalt omavahel suhtlema, regulaarselt koostama aruandeid ja esitlusi ning aeg-ajalt ka oma klientide sekka reisima. Nad töötavad vahetustega ja sülearvuti on puhtalt töövahend, mida ei pea kogu aeg kaasas olema. Chromebook on selles olukorras täiesti ideaalne.
Meilisuhtluseks on võimalik kasutada sisseehitatud Gmaili, kiirsõnumite ja konverentskõnede puhul on abiks Hangoutsi teenus. Tänu Google Docsile saab kogu töötiim dokumentide ja esitluste kallal koostööd teha ning jagamine toimub Google Drive’i või eelnevalt mainitud suhtluskanalite kaudu. Seda kõike ühtse konto rubriigi all, tänu millele püsib ühenduses kogu ettevõte.
Lisaks muudab Chromebooki kasutajakontode kiire lisamise, kustutamise ja vahetamise võimalus täiesti kaasaskantavaks – kui kellelgi on vaja tööarvutit, valib ta lihtsalt mis tahes hetkel saadaoleva osa.
Haridus
Kolmas valdkond, kus Chromebooke saab hästi kasutada, on haridus. See valdkond võib teoreetiliselt kasu saada kahes eelmises jaotises loetletud eelistest ja mitmest muust.
Chrome OS pakub suuri eeliseid, eriti põhikoolidele, kuhu Windows ei sobi. Kui õpetaja eelistab puutetundlikule tahvelarvutile klassikalist arvutit (näiteks riistvaralise klaviatuuri tõttu), sobib selle turvalisuse ja suhtelise kasutusmugavuse tõttu Google’i operatsioonisüsteem. Vajadus tugineda veebirakendustele on hariduses paradoksaalsel kombel eeliseks, kuna pole vaja jälgida tavaliste arvutite "üleujutamist" soovimatu tarkvaraga.
Teised positiivsed tegurid on madal hind, kiire süsteemi käivitamine ja suur kaasaskantavus. Nii nagu äriski, on seega võimalik jätta Chromebookid klassiruumi, kus neid jagavad kümned õpilased.
Platvormi tulevik
Kuigi oleme loetlenud mitmeid argumente, miks Chrome OS võiks teatud valdkondades olla sobiv lahendus, ei leia me veel palju selle platvormi toetajaid hariduses, äris ega tavakasutajate seas. Tšehhi Vabariigis on see olukord loogiline, kuna siin on Chromebooke väga raske hankida. Kuid ka välismaal pole olukord sugugi hea - USA-s on see aktiivselt (s.o. võrgus) kasutades maksimaalselt 0,11% klientidest.
Süüdi pole mitte ainult puudused ise, vaid ka Google’i lähenemine. Et see süsteem mainitud kolmes sfääris populaarsemaks muutuks või isegi neist väljapoole reisile mõeldaks, vajaks see põhjapanevat muudatust California ettevõtte poolt. Hetkel tundub, et Google – sarnaselt paljude teiste oma projektidega – ei pööra Chromebookidele piisavalt tähelepanu ega suuda seda korralikult haarata. See on eriti ilmne turunduses, mis on väga mahe.
Ametlik dokumentatsioon kujutab Chrome OS-i "kõigile avatud" süsteemina, kuid karm veebiesitlus ei muuda seda lähemalt ning Google ei püüa ka muus meedias selget ja sihipärast reklaami teha. Seejärel muutis ta selle kõik keeruliseks, vabastades Chromebook Pixeli, mis on absoluutne eitamine platvormile, mis pidi olema Windowsi ja OS X-i odav ja taskukohane alternatiiv.
Kui järgida paralleeli selle teksti algusest, on Apple'il ja Google'il kaasaskantavate arvutite valdkonnas palju ühist. Mõlemad ettevõtted püüavad kontrollida riist- ja tarkvara ega karda lahti rebida tavadest, mida nad peavad aegunud või aeglaselt surevateks. Siiski ei tohi unustada üht põhimõttelist erinevust: Apple on palju järjekindlam kui Google ja seisab kõigi oma toodete taga sajaprotsendiliselt. Chromebookide puhul ei oska me aga hinnata, kas Google üritab seda kõigi vahenditega rambivalgusesse lükata või ei jää ootama unustatud toodetega kambrit eesotsas Google Wave'iga.
Mul ei ole tuju osta Google'ist sülearvutit, mis teatab mulle kuu aja pärast, et tugi on lõppenud, sest keegi seda tegelikult ei kasuta ja see ei mahu enam nende eelarvesse. Google läheb selle käitumisega põrgusse. Noh, mis iganes see ka poleks, ma ei jäta sellest ilma.
:D oh mees, see on jälle "objektiivne" arvustus. Ma saan aru, et mõned teist on täiesti fanaatilised Apple'i fännid, kuid kas te kirjutate niimoodi tõeliselt objektiivse ülevaate? Aga ma tahaksin sinult ilmselt palju, kas pole?
Ja mis polnud objektiivne? Et sa poleks jälle üks neist pseudoekspertidest...
UUS ON PISS