Apple'i teekond triljoni väärtuseni

Apple sai eile esimeseks ettevõtteks, mille turuväärtus ulatus triljonini. See on kindel osavõit, kuid mille saavutamine viis pika ja okkalise teeni. Tule ja meenuta seda teekonda koos meiega – alates puidust algusest garaažis, kuni pankrotiohu ja esimese majandustulemusi salvestava nutitelefonini.

Kuradi arvuti

Apple asutati 1976. aprillil 800 Californias Los Altoses. Selle sünni juures olid Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. Kolmanda nimelise tõi Steve Jobs, et anda nõu ja juhiseid oma kahele nooremale kolleegile, kuid Wayne lahkus peagi ettevõttest XNUMX-dollarilise tšekiga oma ettevõtte aktsiate eest.

Esimene Apple'i toode oli Apple I arvuti. See oli sisuliselt protsessori ja mäluga emaplaat, mis oli mõeldud tõelistele entusiastidele. Omanikud pidid korpuse ise kokku panema, samuti lisama oma monitori ja klaviatuuri. Toona müüdi Apple I kuradima hinnaga 666,66 dollarit, millel polnud midagi pistmist ettevõtte juhtkonna usuliste tõekspidamistega. Apple I arvuti "isa" oli Steve Wozniak, kes mitte ainult ei leiutanud seda, vaid pani selle ka käsitsi kokku. Wozniaki joonistusi näete artikli galeriis.

Tol ajal vastutas Jobs rohkem asjade ärilise poole eest. Peamiselt tegeles ta sellega, et püüdis veenda potentsiaalseid investoreid, et personaalarvutite turg kasvab tulevikus enneolematuteks mõõtmeteks ja seetõttu on mõistlik sinna investeerida. Üks neist, keda Jobsil õnnestus veenda, oli Mike Markkula, kes tõi ettevõttesse märkimisväärse veerand miljoni dollari suuruse investeeringu ning sai selle kolmandaks töötajaks ja aktsionäriks.

Distsiplineerimata töökohad

1977. aastal sai Apple ametlikult riigiettevõtteks. Markkuli ettepanekul liitub ettevõttega mees nimega Michael Scott ja temast saab Apple'i esimene tegevjuht. Jobsit peeti tol ajal selle ametikoha jaoks liiga nooreks ja distsiplineerimatuks. 1977. aasta oli Apple'i jaoks märkimisväärne ka Apple II arvuti kasutuselevõtu tõttu, mis samuti pärines Wozniaki töökojast ja saatis suurt edu. Apple II sisaldas teedrajavat arvutustabelirakendust VisiCalci.

1978. aastal sai Apple oma esimese päris kontori. Vähesed inimesed arvasid toona, et ühel päeval asub ettevõte hiiglaslikus kompleksis, kus domineerib futuristlik ümmargune hoone. Pildi Apple’i tollasest koosseisust, kuhu kuulusid Elmer Baum, Mike Markkula, Gary Martin, Andre Dubois, Steve Jobs, Sue Cabannis, Mike Scott, Don Breuner ja Mark Johnson, leiate artikli galeriist.

Vaata galeriid BusinessInsiderist:

Fotogalerii

Apple I BI

Apple Office BI

Newton MessagePad BI

John Sculley BI

VisiCalc BI

System 7 UI BI

Tööpakkumised NeXT Computer BI

Steve Jobs naaseb BI

Allikas: Business Insider

Steve Jobs iMac G3 BI

Steve Jobs iPhone BI

1979. aastal külastasid Apple'i insenerid Xerox PARC laboratooriumi, mis tootis sel ajal laserprintereid, hiiri ja muid tooteid. Just Xeroxis hakkas Steve Jobs uskuma, et andmetöötluse tulevik peitub graafiliste kasutajaliideste kasutamises. Kolmepäevane ekskursioon toimus vastutasuks võimaluse eest osta 100 10 Apple'i aktsiat hinnaga XNUMX dollarit aktsia kohta. Aasta hiljem ilmub Apple III arvuti, mis on suunatud ärikeskkonnale eesmärgiga konkureerida IBMi ja Microsofti toodetega, seejärel ilmub juba mainitud GUI-ga Lisa, kuid selle müük oli kaugel sellest, mis Apple eeldas. Arvuti oli liiga kallis ja sellel puudus piisav tarkvara tugi.

1984

Jobs alustas teist projekti nimega Apple Macintosh. Esimese Macintoshi väljaandmise ajal 1983. aastal võttis Apple'i juhtimise üle John Sculley, kelle Jobs oli Pepsist kaasanud. 1984. aastal linastub Super Bowlil Ridley Scotti lavastatud reklaam "1984", mis reklaamib uut Macintoshi. Macintoshi müük oli väga korralik, kuid mitte piisav, et purustada IBMi "dominants". Pinged ettevõttes tõid järk-järgult kaasa Jobsi lahkumise aastal 1985. Varsti pärast seda lahkus Apple'ist ka Steve Wozniak, väites, et ettevõte liigub vales suunas.

1991. aastal annab Apple välja oma PowerBooki "värvilise" operatsioonisüsteemiga System 7. Eelmise sajandi üheksakümnendatel laienes Apple järk-järgult rohkematesse turupiirkondadesse – ilmavalgust nägi näiteks Newton MessagePad. Kuid Apple ei olnud turul üksi: Microsoft kasvas edukalt ja Apple ebaõnnestus järk-järgult. Pärast kurikuulsate 1993. aasta esimese kvartali majandustulemuste avaldamist pidi Sculley ametist lahkuma ja tema asemele tuli Michael Spindler, kes töötas Apple'is alates 1980. aastast. 1994. aastal ilmus esimene PowerPC protsessoriga töötav Macintosh. Apple'il muutus IBMi ja Microsoftiga konkureerimine üha raskemaks.

Tagasi üles

1996. aastal vahetab Gil Amelio välja Michael Spindleri Apple’i eesotsas, kuid õunafirmal ei lähe isegi tema juhtimisel paremini. Amelio saab idee osta välja Jobsi firma NeXT Computer ja sellega naaseb Jobs Apple'i. Tal õnnestus suvel veenda ettevõtte juhatust teda ajutiseks tegevjuhiks nimetama. Asjad hakkavad lõpuks paremuse poole võtma. 1997. aastal käis üle maailma kuulus kampaania "Mõtle teisiti", kus osalesid mitmed tuntud isiksused. Jony Ive alustab tööd iMaci disainiga, millest saab 1998. aastal tõeline hitt.

2001. aastal asendab Apple System 7 operatsioonisüsteemiga OS X, 2006. aastal läheb õunafirma Intelile üle. Steve Jobsil õnnestus Apple mitte ainult halvimast olukorrast välja tuua, vaid ka viia see ühe suurima võidu verstapostini: esimese iPhone'i väljalaskmiseni. Kuid ka iPodi, iPadi või isegi MacBooki tulek oli tohutult edukas. Kuigi Steve Jobs ei elanud eilse verstapostini triljoni dollari suuruse väärtuse saavutamise näol, on tal selles siiski märkimisväärne osa.

Allikas: BusinessInsider