Adam Kos Eelmise aasta veebruaris ütles Apple'i tegevjuht Tim Cook ettevõtte aktsionäridele, et viimase kuue aasta jooksul on ta ostnud umbes 100 ettevõtet. See tähendab, et ta teeb uue omandamise iga kolme kuni nelja nädala tagant. Kas nende tehingute põhjal on võimalik otsustada, mida ettevõte edaspidi uudsena esitleb?
Need numbrid võivad jätta mulje, et tegemist on sõna otseses mõttes masina ostmisega. Kuid vaid mõned neist tehingutest pälvisid meedias suuremat tähelepanu. Suurim tehing on endiselt Beats Musicu ost 2014. aastal, mil Apple maksis selle eest 3 miljardit dollarit. Viimaste suurte hulka kuulub näiteks Inteli mobiiltelefonide kiipidega tegeleva osakonna ost, mille eest Apple maksis 2019. aastal miljard dollarit, või Shazami ost 2018. aastal 400 miljoni dollari eest.
Ingliskeelne leht on kindlasti huvitav Vikipeedia, mis käsitleb üksikuid Apple'i omandamisi ja mis püüab neid kõiki kaasata. Siit leiate, et näiteks 1997. aastal ostis Apple ettevõtte NeXT 404 miljoni dollari eest. Kõige huvitavam on aga just info selle kohta, miks Apple antud ettevõtte ostis ning milliste toodete ja teenuste osas ta seda tegi.
See võib olla sind huvitab
VR, AR, Apple Car
2020. aasta mais ostis ettevõte virtuaalreaalsusega tegeleva NextVR-i, 20. augustil järgnes AR-ile keskendunud Cameraile ja viis päeva hiljem VR-i idufirmale Spaces. ARKiti jaoks ostab Apple aga päris tihti (Vrvana, SensoMotoric Instruments, Lattice Data, Flyby Media), mistõttu on küsitav, kas need firmad tegelevad uue tootega või lihtsalt täiustavad oma platvormi olemasolevaid funktsioone. Meil ei ole veel valmistoodet prillide või peakomplekti näol, seega võime vaid oletada.
Fotogalerii
Sama kehtib ka Drive.ai 2019. aasta autonoomsete sõidukite tehingu kohta. Meil pole siin veel isegi Apple Cari kuju ja selle võib tagasi tuua asjaolu, et Apple ostis juba 2016. aastal Titani projekti, nagu seda nimetatakse, (Indoor.io). Ei saa kindlalt väita, et Apple ostab segmendiga tegeleva ettevõtte ning aasta ja päeva jooksul toob uue toote või täiustab oluliselt olemasolevat. Sellegipoolest on selge, et igal sooritatud "ostul" on oma tähendus.
Ettevõtete nimekirja järgi on näha, et Apple üritab osta tehisintellekti (Core AI, Voysis, Xnor.ai) või muusika- ja taskuhäälingusaadete (Promephonic, Scout FM, Asaii) huvilisi. Esimene mainitud on ilmselt iPhone'ides mingil moel juba juurutatud ja teine on ilmselt aluseks mitte ainult Apple Musicu uudistele, nagu kadudeta kuulamiskvaliteet jms, vaid ka Podcastide rakenduse laienemisele.
See võib olla sind huvitab
Teine strateegia
Kuid mis puutub ettevõtete ostmisesse, siis Apple'il on teistsugune strateegia kui enamikul tema suurtest konkurentidest. Nad sõlmivad regulaarselt mitme miljardi dollariseid tehinguid, samal ajal kui Apple ostab väikeettevõtteid peamiselt nende andekatele tehnilistele töötajatele, kes seejärel integreerib oma meeskonda. Tänu sellele võib see kiirendada laienemist segmendis, kuhu ostetud ettevõte langeb.
Fotogalerii
Tim Cook intervjuus CNBC 2019. aastal ütles ta, et Apple'i ideaalne lähenemisviis on välja selgitada, kus tal on tehnilisi probleeme, ja seejärel osta ettevõtteid nende lahendamiseks. Üks näide on väidetavalt AuthenTeci omandamine 2012. aastal, mis viis Touch ID eduka juurutamiseni iPhone'ides. Nt. 2017. aastal ostis Apple iPhone'i rakenduse nimega Workflow, mis oli Shortcuts äpi arendamise aluseks. 2018. aastal ostis ta Texture'i, mis tegelikult tõi kaasa Apple News+ tiitli. Isegi Siri oli 2010. aastal tehtud omandamise tulemus.
