Sule kuulutus

Viimastel aastatel on Apple positsioneerinud end privaatsuse kaitsjana. Selle peale ehitavad nad ju oma moodsad tooted, millest Apple’i telefonid on suurepärane näide. Neid iseloomustab suletud operatsioonisüsteem koos keeruka turbega riist- ja tarkvara tasemel. Vastupidi, konkureerivaid tehnoloogiahiiglasi tajutakse õunakasvatajate kogukonnas vastupidiselt – nad on tuntud oma kasutajate kohta andmete kogumise poolest. Andmeid saab kasutada konkreetse isiku isikupärastatud profiili loomiseks, mis hõlbustab nende sihtimist konkreetsete reklaamidega, millest ta võib tõeliselt huvitatud olla.

Cupertino firma läheneb aga teistsugusele ja, vastupidi, peab privaatsusõigust põhiliseks inimõiguseks. Privaatsuse rõhutamisest on seetõttu saanud omamoodi sünonüüm brändile kui sellisele. Kõik funktsioonid, mida Apple on viimastel aastatel oma operatsioonisüsteemidesse juurutanud, mängivad sisse ka Apple'i kaartidele. Tänu neile saavad Apple'i kasutajad varjata oma e-posti, IP-aadressi või keelata rakendustel kasutajat teistel veebisaitidel ja rakendustes jälgida. Olulist rolli mängib ka isikuandmete krüpteerimine. Pole siis ime, et Apple naudib privaatsuse osas suurt populaarsust. Seetõttu austatakse teda kogukonnas. Kahjuks näitavad viimased leiud, et privaatsusele rõhudes ei pruugi see nii lihtne olla. Apple'il on üsna põhimõtteline probleem ja seda on raske seletada.

Apple kogub andmeid oma kasutajate kohta

Nüüd aga selgub, et Apple kogub üsna tõenäoliselt kogu aeg andmeid oma kasutajate kohta. Lõppkokkuvõttes pole selles midagi halba – lõppude lõpuks on hiiglasel ulatuslik riist- ja tarkvaraportfell ning nende optimaalseks toimimiseks on oluline, et nende käsutuses oleksid analüütilised andmed. Sel juhul jõuame Apple'i seadme esmase käivitamiseni. Just selles etapis küsib süsteem, kas soovite kasutajatena jagada analüütilisi andmeid, aidates seeläbi tooteid ise täiustada. Sellisel juhul saab igaüks ise valida, kas jagada andmeid või mitte. Kuid peamine on see, et need andmed peaksid olema täiesti anonüümne.

Siit jõuamegi probleemi tuumani. Turvaekspert Tommy Mysk leidis, et olenemata sellest, mida te valite (jaga/mitte jaga), saadetakse analüütilised andmed Apple'ile, olenemata kasutaja (mitte)nõusolekust. Täpsemalt, see on teie käitumine omarakendustes. Seetõttu on Apple'il ülevaade sellest, mida otsite App Store'ist, Apple Musicust, Apple TV-st, Booksist või Actionsist. Lisaks otsingutele hõlmavad analüüsiandmed ka aega, mille kulutad teatud üksuse vaatamisele, millele klõpsad jne.

Andmete linkimine konkreetse kasutajaga

Esmapilgul võib tunduda, et see pole midagi tõsist. Kuid Gizmodo portaal tõi esile üsna huvitava idee. Tegelikult võivad need olla väga tundlikud andmed, eriti kui otsitakse selliseid vastuolulisi teemasid nagu LGBTQIA+, abort, sõjad, poliitika ja palju muud. Nagu eespool juba mainisime, peaksid need analüütilised andmed olema täiesti anonüümsed. Nii et mida iganes te otsite, ei peaks Apple teadma, et olete seda otsinud.

privacy_matters_iphone_apple

Kuid üsna tõenäoliselt see nii ei ole. Mysko leidude kohaselt sisaldab osa saadetud andmetest andmeid, mis on märgitud kui "dsld"nad ei olnud "Kataloogiteenuste identifikaator". Ja just need andmed viitavad konkreetse kasutaja iCloudi kontole. Kõik andmed on seega selgelt seotud konkreetse kasutajaga.

Kavatsus või viga?

Kokkuvõtteks esitatakse seega üsna põhimõtteline küsimus. Kas Apple kogub neid andmeid sihilikult või on see kahetsusväärne viga, mis õõnestab imagot, mida hiiglane on aastaid loonud? Täiesti võimalik, et õunafirma sattus sellesse olukorda kogemata või rumala vea tõttu, mida (vist) keegi ei märganud. Sel juhul tuleb tagasi pöörduda mainitud küsimuse, st sissejuhatuse enda juurde. Rõhk privaatsusele on tänapäeval Apple'i strateegia lahutamatu osa. Apple reklaamib seda igal asjakohasel võimalusel, kui pealegi ületab see asjaolu sageli näiteks riistvara spetsifikatsioone või muid andmeid.

Sellest vaatenurgast tundub ebareaalne, et Apple õõnestab aastatepikkust tööd ja positsioneerimist, jälgides hiljem oma kasutajate analüütilisi andmeid. Teisest küljest ei tähenda see, et saaksime selle võimaluse täielikult välistada. Kuidas te seda olukorda näete? Kas see on tahtlik või viga?

.