Tomas Chlebek Järgmisest Maci operatsioonisüsteemi versioonist räägitakse kui OS X-st tähisega 10.12. Viimasel ajal on aga spekuleeritud, et sellel võivad olla uued märgid.
Tänapäeval ei saa paljud inimesed isegi aru, et OS X peaks viitama Maci operatsioonisüsteemi kümnendale versioonile (X kui rooma kümme). Selle esimene versioon ilmus 1984. aastal Macintoshi arvutis ja seda nimetati lihtsalt "Süsteemiks". Alles versiooni 7.6 väljalaskmisega loodi nimi "Mac OS". See nimi võeti kasutusele pärast seda, kui Apple hakkas oma operatsioonisüsteemi litsentsima ka kolmandatele arvutitootjatele, et oma operatsioonisüsteemi teistest selgelt eristada.
2001. aastal järgnes Mac OS 9-le Mac OS X. Sellega püüdis Apple oma arvuti operatsioonisüsteemi oluliselt moderniseerida. See ühendas varasemate Mac OS-i versioonide tehnoloogiad operatsioonisüsteemiga NeXTSTEP, mis oli osa Jobsi NeXTi ostmisest 1996. aastal.
NeXSTSTEPi kaudu omandas Mac OS Unixi aluse, mida näitab üleminek araabia numbritelt rooma numbritele. Lisaks olulisele muudatusele süsteemi tuumas võttis OS X kasutusele ka oluliselt moderniseeritud kasutajaliidese nimega Aqua, mis asendas varasema Platinumi.
Sellest ajast alates on Apple võtnud kasutusele ainult Mac OS X kümnendversioonid. Olulisemad nimemuudatused toimusid 2012. aastal, kui Mac OS X-st sai lihtsalt OS X, ja 2013. aastal, kui versiooninimedes olevad suured kassid asendasid USA osariigi asukohad. Californiast. Nende muudatustega ei kaasnenud aga ilmselgelt suuri muutusi süsteemis endas.
Teatati suurtest muudatustest "System 1" ja "Mac OS 9" vahel, nagu üleminekud teistele failisüsteemidele või multitegumtöötluse lisamine, ning "Mac OS 9" ja "Mac OS X" vahel on olulisi erinevusi vundamendis. Need olid ajendatud asjaolust, et Apple'i operatsioonisüsteemide varasemad versioonid olid tehnoloogiliselt ebapiisavad kasutajate nõudmistele.
Ilmselt oleks ebaviisakas eeldada, et Apple'i arvutite operatsioonisüsteemide ajaloos nii põhjapanevat muutust süsteemi toimimise tuumas enam ei juhtu, kuid võib-olla on üsna mõistlik seda lähiaastatel mitte oodata. OS X elas üle ka ülemineku PowerPC protsessoritelt Intelile 2005. aastal, süsteemi ühilduvuse lõpetamise PowerPC protsessoritega 2009. aastal ja 32-bitise arhitektuuri toe lõppu 2011. aastal.
Nii et tehnoloogilise motivatsiooni seisukohast tundub ebatõenäoline, et Macidele mõeldud süsteemi "üheteistkümnes" versioon on lähiajal tulemas. Ka kasutajakeskkond on alates OS X esimesest versioonist korduvalt, mitu korda oluliselt muutunud, kuid see ei ajendanud kunagi uuele märgistusele üleminekut.
Praegu tundub, et kui Apple'i arvuti operatsioonisüsteemi enam ei nimetata OS X-ks, ei tule see selle tehnoloogia või välimuse muutumisest.
Peatsele üleminekule OS X-lt millegi muu vastu räägib näiteks mainitud muudatus selle versioonide nimetustes, kui suured kassid muudeti kohtadeks Californias. Craig Federighi, Apple'i tarkvarajuht, tutvustab OS X Mavericksi mainis ta, et uus OS X versiooninimesüsteem peaks vastu pidama veel vähemalt kümme aastat.
Teisest küljest on hiljuti olnud vähemalt kaks aruannet, mis võivad viidata sellele, et OS X muutub macOS-iks.
Blogger John Gruber koos vestlus pärast Apple Watchi tutvustamist küsis ta Apple'i turundusjuhilt Phil Schillerilt kella operatsioonisüsteemi nime watchOS. Talle ei meeldinud väike täht nime alguses. Schiller talle ta vastas, et tema sõnul töötab see väga hästi ja et Gruber peaks ootama teisi nimesid, mis tulevikus tulevad ja mis on Apple'is paljude emotsioonide allikaks olnud.
Edaspidi osutuvad sarnased otsused Schilleri sõnul tõepoolest õigeks. watchOS sai nime sama võtme järgi, mis iOS ja pool aastat hiljem tutvustas Apple teist operatsioonisüsteemi, seekord neljanda põlvkonna Apple TV jaoks, mis kannab nime tvOS.
Teine aruanne ilmus selle aasta märtsi lõpus, kui arendaja Guilherme Rambo avastas ühe süsteemifaili nimest tähise "macOS", millel oli süsteemi varasemates versioonides erinev nimi. Algses aruandes öeldi, et muudatus toimus versioonide 10.11.3 ja 10.11.4 vahel, kuid selgub, et sama identse nimega fail on olemas ka arvutites, milles töötab OS X vanema versioon, mille loomise kuupäev on 2015. aasta august.
Selle raporti asjakohasusele Apple'i arvuti operatsioonisüsteemi ümbernimetamisel vaidles vastu ka nime tõlgendus, mille kohaselt kasutavad arendajad sageli "macOS-i", et hõlbustada navigeerimist Apple'i platvormide vahel, mis on nime saanud sama võtme järgi. .
Olenemata sellest, kas selle kohta on tõendeid või mitte, kui "OS X" nimi peaks surema, teeks see tõenäoliselt "macOS-i" nime kasuks võrreldes teiste süsteemidega. Siiski on endiselt tõsi, et ainus õigustatud motivatsioon näib praegu olevat lihtne kasulikkus või suurem sidusus Apple'i süsteemide nimetamisel.
Blogija ja disainer Andrew Ambrosino põhimõtteliselt kinnitab seda kontseptsiooni oma artiklis "macOS: on aeg astuda järgmine samm". Sissejuhatuses kirjutab ta, et pärast 15 aastat kestnud OS X arengut on aeg revolutsiooniks macOS-i näol, kuid siis esitab ta kontseptsiooni, millel on mitu põhiideed, kuid praktikas avalduvad need väikeste, kosmeetiliste modifikatsioonidena. OS X El Capitani praegusele kujule.
Tema kontseptsiooni kolm põhiideed on: kõigi Apple'i operatsioonisüsteemide lähendamine, uus failide korraldamise ja nendega töötamise süsteem ning süsteemi sotsiaalse aspekti rõhutamine.
Kõikide Apple'i operatsioonisüsteemide lähendamine peaks tähendama macOS-i lähendamist teistele, mis juba jagavad põhilist lähtekoodi, mille peale on antud platvormile omased elemendid ning antud süsteemiga esmaseks interaktsiooniks optimeeritud kasutajaliides. Ambrosino jaoks tähendab see strateegia "Tagasi Maci" järjekindlamat rakendamist, mis ilmus esmakordselt OS X-is Lioni versioonis. macOS saaks kõik Apple'i iOS-i jaoks loodud rakendused, näiteks uudised ja tervis.
Ambrosini kontseptsioon failidega töötamiseks mõeldud interaktiivsemast süsteemist, mis keskendub kasutaja konkreetsetele hetkenõuetele, on üle võetud ettevõttelt Upthere. See välistab failide hierarhilise korraldamise mitmel tasandil kaustadesse. Selle asemel salvestab see kõik failid ühte "kausta" ja seejärel navigeerib nendes filtrite abil. Põhilised on fotod ja videod, muusika ja dokumendid. Lisaks neile saab luua nn "Loops", mis on põhimõtteliselt sildid - teatud spetsifikatsioonide järgi loodud failide rühmad, mille määrab kasutaja.
Selle süsteemi eeliseks on väidetavalt meie failidega töötamise viisiga paremini kohandatud organisatsioon, kusjuures üks fail võib olla näiteks mitmes rühmas, kuid tegelikult on see ainult üks kord laos. Praegune Finder saab aga teha sama, täpselt siltide kaudu. Ainus asi, mida Upthere'i kontseptsioon muudaks, oleks võimalus faile hierarhiliselt salvestada, ilma et neid tegelikult lisataks.
Kolmas idee, mida Ambrosino oma artiklis kirjeldab, on ilmselt kõige huvitavam. See nõuab sotsiaalse suhtluse paremat integreerimist, mida OS X praegune vorm eriti ei soodusta. Praktikas väljenduks see peamiselt igas rakenduses oleva vahekaardiga "Aktiivsus", kus kuvatakse antud kasutaja antud rakendusega seotud sõprade tegevus ning rakenduse "Kontaktid" uus vorm, mis kuvaks kõik antud kasutaja arvutiga seotud tegevus iga inimese kohta (e-meilivestlused, jagatud failid, pildialbumid jne). Kuid isegi see poleks põhimõttelisem uuendus kui see, mis ilmus OS X kümnenda versiooni vahel.
OS X näib olevat jõudnud kummalisse faasi. Ühest küljest ei haaku selle nimi kõigi teiste Apple’i operatsioonisüsteemidega, funktsionaalselt on see mobiili- ja teleri kolleegidest üle ning samas puuduvad tal mõned nende elemendid. Selle kasutajakogemus on ka mitmel viisil võrreldes teiste Apple'i operatsioonisüsteemidega mõnevõrra ebaühtlane.
Teisalt on praegune märgistus sedavõrd väljakujunenud ja selle loomine seotud nii põhjapaneva muudatusega, et tegelikult saab sellest rääkida mitte kui Mac OS-i kümnendast versioonist, vaid kui Mac OS-i järjekordsest ajastust. Ajastu kohta, mil "kümnendsus" tuleneb rohkem sellest Rooma numbrist kümme kui sellest, et "X" nimes osutab Unixi baasile.
Otsustav küsimus tundub olevat selles, kas Maci operatsioonisüsteem liigub iOS-ile ja teistele lähemale või kaugemale. Loomulikult ei ole vaja valida ainult nende kahe variandi vahel ja kõige reaalsem oleks eeldada nende mingit kombinatsiooni, mis praegu tegelikult toimub. iOS muutub üha võimekamaks ja OS X võtab aeglaselt, kuid kindlalt iOS-i funktsioone.
Lõppkokkuvõttes on väga mõttekas suunata sellised tooted nagu iPad Air ja MacBook pigem madalamate nõudmistega kasutajatele, iPad Pro ja MacBook Air keskmise nõudlikkusega kasutajatele ning MacBook Pro, iMac ja Mac Pro nõudlikumatele ja isegi professionaalidele. . IPad Air ja Pro ning MacBookid ja MacBook Airid võivad veelgi kombineerida, et luua üsna ühtlane võimaluste spekter mõõdukalt arenenud kuni kõrgetasemelisteni.
Isegi selline tõlgendus ei tulene aga Apple’i tarkvara- ja riistvarapakkumise hetkeseisust, kuna sageli tundub, et see loob tavatarbijale järjest võimekamaid ja ehk tarbetult võimsamaid tooteid ning unustab mõneti tõeliste professionaalide nõudmised. Viimasel tooteesitlusel märtsi lõpus räägiti iPad Prost kui seadmest, mis esindab tänu oma suurele jõudluspotentsiaalile andmetöötluse tulevikku. 12-tollisest MacBookist räägitakse ka kui andmetöötluse tulevikuvisioonist, kuid see on hetkel Apple’i kõige vähem võimsam arvuti. Kuid võib-olla on see veidi erinev arutelu sellest, mis selle artikli algselt oli.
Kui pöördume tagasi küsimuse juurde, mis saab OS X-i nime andmisest, mõistame, et see on nii potentsiaalselt banaalne kui ka potentsiaalselt keeruline teema. Selge on aga, et Apple’i puudutava diskussiooni keskmes on endiselt nimetuse taga olev süsteem ja võime selle tuleviku üle spekuleerida, kuid me ei peaks (võib-olla) muretsema.
Täname hea artikli eest?
Loodan väga, et see versioon toob lubatud süsteemi kiiruse tõusu, sest kui miski El Capitan ebaõnnestus, siis see on see.
Soovin, et nad taastaks süsteemi algse stabiilsuse ja kiiruse... Selle asemel on meil igal aastal uus ja uus halva kvaliteediga versioon.
Väga hea artikkel ja aitäh selle eest.
Võib-olla räägitakse MacBookist kui tuleviku arvutist just seetõttu, et see on kõige aeglasem… aga tööl seda ei teaks. Ma tean, see kõlab paradoksaalselt. See on esimene arvuti, kus ma tehniliste parameetrite numbritest ei hooli. Asendasin 13 MacBookPro sellega ja vau – see pole tegelikult nendest aeglasem. Apple soovib, et tema tehnoloogiat vaadataks läbi disaini ja stiili, mitte numbrite ja tehnoloogia prisma.
See *on* aeglasem päriselus.
Mida sa tegelikult ütlesid? Teie arvates lükkab teine väide esimese väite ümber. Mõni subjektiivne mulje ei ole arvuti kiiruse mõõtmise kriteerium...
Hea artikkel, sisu pole vaja kommenteerida, kõik on vastatud.
Suurepärane artikkel! Aitäh
"Millele viitab üleminek ladina numbritelt rooma numbritele" ??
Tõenäoliselt pidasite silmas üleminekut araabia numbritelt rooma numbritele.
No ma ei saanud aru, et meil on ladina tähestik, aga araabia numbrid :-) Aitäh meeldetuletuse eest, parandatud.
Taas üks artikkel, kus keegi mõtles selle peale ja ei kopeerinud niisama, nagu tänapäeval kombeks, eriti võistlusel. Aitäh.