Ondrej Holzman Apple esitas eelmisel nädalal hagi oma võrgukiipide tarnija Qualcommi vastu, nõudes 1 miljard dollarit. See on keeruline juhtum, mis hõlmab juhtmevaba tehnoloogiat, autoritasusid ja lepinguid Qualcommi ja selle klientide vahel, kuid see näitab ka seda, miks näiteks MacBookidel pole LTE-d.
Qualcomm saab suurema osa oma tulust kiibi valmistamise ja litsentsimistasudest, millest tema portfellis on tuhandeid. Patenditurul on Qualcomm liider nii 3G kui ka 4G tehnoloogiate vallas, mida enamikus mobiilseadmetes erineval määral kasutatakse.
Tootjad ei osta Qualcommist mitte ainult kiipe kui selliseid, vaid peavad neile maksma ka selle eest, et nad saavad kasutada selle tehnoloogiaid, mis on enamasti vajalikud mobiilsidevõrkude toimimiseks. Selles etapis on määrav asjaolu, et Qualcomm arvutab litsentsitasud selle seadme koguväärtuse põhjal, milles tema tehnoloogia asub.
Mida kallimad iPhone'id, seda rohkem raha Qualcommi jaoks
Apple'i puhul tähendab see seda, et mida kallim on tema iPhone või iPad, seda rohkem Qualcomm seda laadib. Kõik uuendused, nagu Touch ID või uued kaamerad, mis telefoni väärtust lisavad, tõstavad tingimata tasu, mida Apple peab Qualcommile maksma. Ja sageli ka toote hind lõppkliendile.
Qualcomm kasutab aga oma positsiooni ära, pakkudes teatud rahalist hüvitist klientidele, kes lisaks tema tehnoloogiatele kasutavad oma toodetes ka tema kiipe, et nad ei maksaks "kaks korda". Ja siit jõuamegi selleni, miks Apple kaebab Qualcommi muu hulgas ühe miljardi dollari välja.
Apple'i sõnul lõpetas Qualcomm selle "kvartali allahindluse" maksmise eelmisel sügisel ja on nüüd Apple'ile võlgu täpselt miljard dollarit. Siiski on ülalmainitud allahindlus ilmselt seotud muude lepingutingimustega, mille hulgas on see, et Qualcommi kliendid ei tee vastutasuks selle vastu suunatud uurimises koostööd.
Eelmisel aastal alustas Apple aga koostööd Qualcommi tegevust uuriva Ameerika Kaubanduskomisjoniga FTC ja seetõttu lõpetas Qualcomm Apple'ile allahindluste maksmise. Sarnane uurimine viidi hiljuti läbi ka Qualcommi vastu Lõuna-Koreas, kus teda karistati 853 miljoni dollari suuruse trahviga monopolivastase seaduse rikkumise ja konkurentsi piiramise eest oma patentidele juurdepääsul.
Arved miljardites
Viimased viis aastat on Qualcomm olnud Apple'i ainus tarnija, kuid kui eksklusiivne leping lõppes, otsustas Apple otsida mujalt. Seetõttu leidub sarnaseid Inteli juhtmevabasid kiipe umbes pooltes iPhone 7 ja 7 Plussis. Qualcomm võtab siiski oma tasusid, kuna eeldab, et iga traadita kiip kasutab paljusid tema patente.
Qualcommi väga tulusat litsentsitasudega strateegiat ründavad aga pärast Lõuna-Koread ka Ameerika FTC ja Apple, mis San Diegost pärit hiigelfirmale ei meeldi. Litsentsitasudega äri on palju tulusam kui näiteks kiipide tootmine. Kui autoritasude divisjon teenis eelmisel aastal 7,6 miljardi dollari suurust maksueelset kasumit 6,5 miljardi dollari suuruse käibe pealt, siis Qualcomm suutis teenida "ainult" 1,8 miljardit dollarit rohkem kui 15 miljardi dollari suuruse kiibi pealt.
Qualcomm kaitseb, et Apple lihtsalt moonutab tema tavasid, et ta saaks oma väärtusliku tehnoloogia eest vähem maksta. Qualcommi juriidiline esindaja Don Rosenberg süüdistas Apple'i isegi regulatiivsete uurimiste õhutamises tema ettevõtte vastu kogu maailmas. Muu hulgas on FTC nüüd õnnetu, et Qualcomm lükkas tagasi Inteli, Samsungi ja teised, kes üritasid sellega otse litsentsitingimuste üle läbi rääkida, et nad saaksid ka mobiilikiipe teha.
See on ju see taktika, mida Qualcomm ikka kasutab näiteks suhetes Apple’iga, kui litsentsitasude osas ei räägi ta otse temaga, vaid oma tarnijatega (näiteks Foxconn). Apple peab seejärel Qualcommiga kõrvallepingute üle läbirääkimisi alles siis, kui talle makstakse ülalnimetatud allahindlust hüvitisena tasude eest, mida Apple maksab Qualcommile Foxconni ja teiste tarnijate kaudu.
LTE-ga MacBook oleks kallim
Apple'i tegevjuht Tim Cook ütles, et ta kindlasti ei otsi sarnaseid hagisid, kuid Qualcommi puhul ei näinud tema firma muud võimalust kui hagi esitada. Cooki sõnul on autoritasud nüüd nagu pood, mis küsib teilt diivani eest selle järgi, millisesse majja selle panite.
Apple'i tegevjuht Tim Cook Qualcommi kohtuasja kohta: "See oli viimane abinõu, kuid me ei näinud muud võimalust. Nad tahtsid ilma põhjuseta rohkem raha. pic.twitter.com/zuwSSzUb10
— Jablíčkář.cz (@Jablickar) Veebruar 1, 2017
Pole selge, kuidas juhtum edasi areneb ja kas see avaldab olulist mõju kogu mobiilikiibi ja -tehnoloogia tööstusele. Litsentsitasude küsimus demonstreerib aga hästi üht põhjust, miks näiteks Apple pole veel proovinud oma MacBooke LTE vastuvõtuks mobiilkiipidega varustada. Kuna Qualcomm arvestab tasud toote koguhinnast, tähendaks see MacBookide niigi kõrgetele hindadele täiendavat lisatasu, mida klient peaks kindlasti vähemalt osaliselt tasuma.
SIM-kaardi pesaga (või tänapäeval integreeritud virtuaalkaardiga) MacBookidest on räägitud pidevalt juba mitu aastat. Kuigi Apple pakub väga lihtsat võimalust iPhone'ist või iPadist Maci mobiilse andmeside jagamiseks, oleks paljude kasutajate jaoks sageli otstarbekam, et sellist asja läbi ei peaks tegema.
Iseasi, kui suur nõudlus sellise mudeli järele oleks, aga turule hakkavad ilmuma sarnased mobiiliühendusega arvutid või hübriidid (tahvel-/sülearvuti), mis on huvitav näha, kas need ka maad võtavad. Näiteks inimestele, kes on pidevalt liikvel ja vajavad tööks internetti, võiks selline lahendus olla mugavam kui pidev iPhone’i tühjendamine läbi isikliku hotspoti.
