Apple nõuab tehisintellekti reguleerimist

Tehnoloogiavaldkonda ohustavad mitmed tegurid. Kasutajad kardavad näiteks pahavara või privaatsuse kaotamist. Kuid tehnoloogiatööstuse mõjukate isiksuste sõnul ei peaks me muretsema niivõrd inimfaktori enda pärast, vaid pigem selle seotuse pärast tehisintellektiga. Tänavusel maailma majandusfoorumil Davosis nõudsid mitmete suuremate tehnoloogiaettevõtete juhid tööstuse seadusandlikku reguleerimist. Mis on nende põhjused seda teha?

„Tehisintellekt on üks sügavamaid asju, mille kallal me inimkonnana töötame. Sellel on rohkem sügavust kui tulel või elektril. ütles Alphabet Inc tegevjuht eelmisel kolmapäeval Maailma Majandusfoorumil. Sundar Pichai, lisades, et tehisintellekti reguleerimine nõuab globaalset töötlemisraamistikku. Tehisintellekti kasutamise reeglite standardimist nõuavad ka Microsofti direktor Satya Nadella ja IBMi direktor Ginni Rometty. Nadella sõnul on täna enam kui kolmkümmend aastat tagasi vaja, et USA, Hiina ja Euroopa Liit kehtestaksid reeglid, mis määravad tehisintellekti tähtsuse meie ühiskonnale ja maailmale.

Üksikute ettevõtete katsed kehtestada oma tehisintellekti eetikareegleid on varem leidnud protesti mitte ainult nende ettevõtete töötajate poolt. Näiteks pidi Google 2018. aastal pärast tohutut vastureaktsiooni taanduma salajasest valitsusprogrammist Project Maven, mis kasutas tehnoloogiat sõjaliste droonide piltide analüüsimiseks. Stefan Heumann Berliinis asuvast mõttekojast Stiftung Neue Verantwortung ütleb tehisintellekti ümbritsevate eetiliste vaidlustega seoses, et reeglid peaksid kehtestama poliitilised organisatsioonid, mitte ettevõtted ise.

Google Home nutikõlar kasutab tehisintellekti

Praegusel tehisintellektivastasel protestilainel on selliseks ajastatuseks selge põhjus. Juba mõne nädala pärast peab Euroopa Liit muutma oma plaane vastavate õigusaktide osas. See võiks hõlmata näiteks regulatsioone tehisintellekti arendamise kohta nn kõrge riskiga sektorites nagu tervishoid või transport. Uute reeglite kohaselt peaksid näiteks ettevõtted läbipaistvuse raames dokumenteerima, kuidas nad oma tehisintellektisüsteeme ehitavad.

Seoses tehisintellektiga on varemgi ilmunud mitu skandaali - üks neist on näiteks Cambridge Analytica afäär. Amazoni ettevõttes kuulasid töötajad kasutajaid pealt digiassistendi Alexa vahendusel ning eelmise aasta suvel lahvatas taas skandaal sellest, et ettevõte Google – ehk YouTube’i platvorm – kogus alla kolmeteistaastaste laste andmeid. ilma vanema nõusolekuta.

Kuigi mõned ettevõtted sel teemal vaikivad, kehtestas Facebook oma asepresidendi Nicola Mendelsohni avalduse kohaselt hiljuti oma reeglid, mis on sarnased Euroopa GDPR-määrusega. Mendelsohn ütles avalduses, et see oli Facebooki ülemaailmse reguleerimise tõuke tulemus. Google'is privaatsuse eest vastutav Keith Enright ütles hiljuti Brüsselis toimunud konverentsil, et ettevõte otsib praegu võimalusi kogutavate kasutajaandmete hulga minimeerimiseks. "Kuid laialt levinud populaarne väide on, et sellised ettevõtted nagu meie üritavad koguda võimalikult palju andmeid," lisas ta, et andmete hoidmine, mis kasutajatele väärtust ei too, on riskantne.

Reguleerivad asutused ei näi igal juhul kasutajaandmete kaitset alahindavat. Ameerika Ühendriigid töötavad praegu GDPR-iga sarnaste föderaalseaduste kallal. Nende põhjal peaksid ettevõtted saama klientidelt nõusoleku oma andmete edastamiseks kolmandatele isikutele.

Allikas: Bloomberg