Filip Brož "Ma olen alandlik isiklik assistent." Üks esimesi lauseid, mille virtuaalhäälassistent Siri ütles 2011. aasta oktoobris Apple'i saalis nimega Town Hall. Siri tutvustati iPhone 4S-iga ja see oli alguses suur asi. Siri oli algusest peale isiksus ja rääkis nagu tõeline inimene. Võite temaga nalja teha, vestlust pidada või kasutada teda isikliku abistajana koosolekute planeerimiseks või restoranis laua broneerimiseks. Viimase viie aasta jooksul pole aga konkurents kindlasti maganud ja kohati isegi Apple’i assistendist täiesti mööda läinud.
Ekskursioon ajalukku
Kuni 2010. aastani oli Siri eraldiseisev iPhone'i rakendus, millel oli aju ja isiklik arvamus. Siri pärineb 2003. aasta projektist, mida juhtis SRI (Stanfordi uurimisinstituut), mille eesmärk on luua tarkvara, mis abistab sõjaväelasi nende tegevuskavade täitmisel. Üks juhtivatest inseneridest Adam Cheyer nägi selle tehnoloogia potentsiaali jõuda suurema hulga inimesteni, eriti kombinatsioonis nutitelefonidega. Sel põhjusel sõlmis ta partnerlussuhte Motorola endise juhi Dag Kittlausiga, kes asus SRI-s ärikontaktametniku kohale.
Tehisintellekti idee muudeti idufirmaks. 2008. aasta alguses õnnestus neil hankida 8,5 miljonit dollarit raha ja nad suutsid luua kõikehõlmava süsteemi, mis mõistis kiiresti küsimuse või taotluse taga olevat kavatsust ja reageeris kõige loomulikuma toiminguga. Nimi Siri valiti sisehääletuse põhjal. Sõnal oli mitu tähenduskihti. Norra keeles oli see "ilus naine, kes viib teid võiduni", suahiili keeles tähendas see "saladust". Siri oli ka Iris tagurpidi ja Iris oli Siri eelkäija nimi.
[su_youtube url=”https://youtu.be/agzItTz35QQ” width=”640″]
Ainult kirjalikud vastused
Enne seda, kui Apple selle idufirma ostis umbes 200 miljoni dollari suuruse hinnaga, ei osanud Siri üldse rääkida. Kasutajad said küsimusi esitada hääle või tekstiga, kuid Siri vastas ainult kirjalikult. Arendajad eeldasid, et teave on ekraanil ja inimesed saavad seda lugeda enne, kui Siri räägib.
Kohe aga, kui Siri Apple’i laboritesse jõudis, lisandus veel mitmeid elemente, näiteks oskus rääkida mitmes keeles, kuigi paraku ei oska ta tšehhi keelt ka viie aasta pärast. Apple integreeris ka Siri kohe palju rohkem kogu süsteemi, kui hääleassistent ei olnud enam ühes rakenduses ära lõigatud, vaid sai osaks iOS-ist. Samal ajal tegi Apple oma tegevuses kannapöörde – kirjalikult küsimusi enam esitada ei saanud, Siri ise sai aga lisaks tekstvastustele vastata ka häälega.
Töö
Siri kasutuselevõtt tekitas segadust, kuid peagi järgnesid mitmed pettumused. Siril oli suuri probleeme häälte äratundmisega. Probleemiks olid ka ülekoormatud andmekeskused. Kui kasutaja rääkis, saadeti tema küsimus Apple’i hiiglaslikesse andmekeskustesse, kus seda töödeldi ning vastus saadeti tagasi, misjärel Siri selle rääkis. Virtuaalne assistent õppis seega suures osas liikvel olles ja Apple'i serverid pidid töötlema tohutul hulgal andmeid. Tulemuseks olid sagedased katkestused, halvemal juhul isegi mõttetud ja valed vastused.
Siri sai kiiresti erinevate koomikute sihtmärgiks ja Apple pidi nende esialgsete tagasilöökide ümberpööramiseks palju vaeva nägema. Arusaadavalt olid kasutajad, kes olid eelkõige pettunud, California firma, kes ei suutnud tagada äsja tutvustatud uudsuse laitmatut toimimist, millest ta nii väga hoolis. Seetõttu töötasid Cupertinos Siri kallal sajad inimesed peaaegu pidevalt kakskümmend neli tundi ööpäevas. Servereid tugevdati, vead parandati.
Kuid hoolimata kõigist sünnitusvaludest oli Apple'i jaoks oluline, et see Siri lõpuks käima lükkaks, andes talle kindla edumaa võistlusel, mis oli just nendesse vetesse sisenemas.
Google'i ülimuslikkus
Praegu näib, et Apple sõidab tehisintellekti rongiga või peidab kõik oma kaardid. Konkurentsi vaadates on selge, et selle valdkonna peamised vedajad on praegu peamiselt sellised ettevõtted nagu Google, Amazon või Microsoft. Serveri sõnul CB Insights viimase viie aasta jooksul on üle kolmekümne tehisintellektile pühendunud idufirma neelanud vaid üks ülalnimetatud ettevõtetest. Suurema osa neist ostis Google, kes lisas hiljuti oma portfelli üheksa väikest spetsialiseerunud ettevõtet.
[su_youtube url=”https://youtu.be/sDx-Ncucheo” width=”640″]
Erinevalt Apple'ist ja teistest pole Google'i AI-l nime, vaid seda nimetatakse lihtsalt Google'i assistendiks. Tegemist on nutika abimehega, mis on hetkel saadaval vaid mobiilseadmetes uusimates Pixeli telefonides. Seda leidub ka uues versioonis vähendatud versioonis suhtlusrakendus Allo, mida Google üritab rünnata edukat iMessage'i.
Assistent on Google Now järgmine arendusfaas, mis oli siiani Androidis saadaval olnud hääleassistent. Võrreldes uue assistendiga ei suutnud ta aga kahepoolset vestlust pidada. Teisalt õppis ta tänu sellele mõne nädala eest Google Nowi tšehhi keeles. Täiustatud assistentide puhul, kes kasutavad erinevaid keerulisi hääletöötlusalgoritme, me seda tõenäoliselt lähitulevikus ei näe, kuigi Siri jaoks on pidevalt spekuleeritud täiendavate keelte üle.
Google'i tegevjuhi Sundar Pichai sõnul on viimasel kümnendil olnud üha paremate mobiiltelefonide ajastu. "Vastupidi, järgmised kümme aastat kuuluvad isiklikele abilistele ja tehisintellektile," on Pichai veendunud. Google'i assistent on ühendatud kõigi Mountain View'i ettevõtte pakutavate teenustega, seega pakub see kõike, mida tänapäeval nutikalt assistendilt ootate. See ütleb teile, kuidas teie päev kujuneb, mis teid ootab, milline on ilm ja kui kaua teil tööle jõudmine aega võtab. Näiteks hommikul annab ta sulle ülevaate viimastest uudistest.
Google'i assistent suudab isegi kõik teie fotod ära tunda ja nende hulgast otsida ning loomulikult õpib ja täiustab see pidevalt selle põhjal, kui sageli ja milliseid käske te talle annate. Detsembris plaanib Google avada kogu platvormi ka kolmandatele osapooltele, mis peaks Assistendi kasutamist veelgi laiendama.
Google ostis hiljuti ka DeepMindi, närvivõrkude ettevõtte, mis suudab genereerida inimkõnet. Tulemuseks on kuni viiskümmend protsenti realistlikum kõne, mis on inimesele lähedane. Muidugi võime vaielda, et Siri hääl pole sugugi halb, kuid sellegipoolest kõlab see robotitele omaselt kunstlikult.
Kõlar Kodu
Mountain View'i ettevõttel on ka kodune nutikõlar, milles asub ka eelmainitud Google Assistant. Google Home on kaldpinnalise ülemise servaga väike silinder, millele seade annab sideolekust värviliselt märku. Alumises osas on peidetud suur kõlar ja mikrofonid, tänu millele on võimalik teiega suhtlemine. Piisab, kui helistada Google Home'i, mille saab paigutada ükskõik kuhu ruumi (käivitage Assistant sõnumiga "Ok, Google") ja sisestage käsud.
Nutikast kõlarilt saab küsida samu asju, mida telefonis, see suudab mängida muusikat, uurida ilmateadet, liiklusolusid, juhtida oma nutikat kodu ja palju muud. Ka Google Home'i assistent õpib loomulikult pidevalt, kohaneb sinuga ja suhtleb oma vennaga Pixelis (hiljem ka teistes telefonides). Kui ühendate kodu Chromecastiga, ühendate selle ka oma meediakeskusega.
Mõni kuu tagasi tutvustatud Google Home pole aga midagi uut. Sellega vastab Google eelkõige konkurendile Amazonile, kes tuli esimesena välja sarnase nutikõlariga. On nii ilmne, et suurimad tehnoloogiategijad näevad häälega juhitava nutika (ja mitte ainult) kodu valdkonnas suurt potentsiaali ja tulevikku.
Amazon pole enam lihtsalt ladu
Amazon pole enam lihtsalt kõikvõimalike kaupade "ladu". Viimastel aastatel on püütud ka oma tooteid arendada. Fire nutitelefon võis olla suur flopp, kuid Kindle'i e-lugerid müüvad hästi ja Amazon on viimasel ajal oma Echo nutikõlariga saavutanud suuri punkte. Sellel on ka hääleassistent nimega Alexa ja kõik töötab sarnasel põhimõttel nagu Google Home. Amazon tutvustas oma Echot aga varem.
Echo on kõrge musta toru kujul, millesse on peidetud mitu kõlarit, mis mängivad sõna otseses mõttes igas suunas, nii et seda saab hästi kasutada lihtsalt muusika esitamiseks. Amazoni nutiseade reageerib ka häälkäsklustele, kui ütlete "Alexa" ja suudab teha paljuski sama, mis Home. Kuna Echo on turul olnud kauem, hinnatakse seda praegu paremaks abimeheks, kuid võime eeldada, et Google soovib konkurentidele võimalikult kiiresti järele jõuda.
[su_youtube url=”https://youtu.be/KkOCeAtKHIc” width=”640″]
Google'i vastu on aga ülekaal Amazonil ka selles osas, et ta tutvustas Echole veelgi väiksemat Dot mudelit, mis on nüüdseks juba teises põlvkonnas. See on vähendatud Echo, mis on ka oluliselt odavam. Amazon eeldab, et väikeste kõlarite kasutajad ostavad rohkem, et neid teistesse ruumidesse levitada. Seega on Alexa saadaval kõikjal ja iga tegevuse jaoks. Doti saab osta juba 49 dollari (1 krooni) eest, mis on väga tore. Praegu, nagu Echo, on see saadaval ainult valitud turgudel, kuid võime eeldada, et Amazon laiendab oma teenuseid järk-järgult teistesse riikidesse.
Midagi sellist nagu Amazon Echo või Google Home on praegu Apple'i menüüst puudu. Sel aastal septembris avastas spekulatsiooni, et iPhone'i tootja töötab Echo jaoks konkurentsi kallal, kuid ametlikult pole midagi teada. Uus Apple TV, mis on varustatud Siriga, võib seda funktsiooni osaliselt asendada ja seda saab näiteks oma nutikat kodu juhtima panna, kuid see pole nii mugav kui Echo või Home. Kui Apple soovib liituda võitlusega nutika kodu (ja mitte ainult elutoa) eest, peab see olema kohal "kõikjal". Kuid tal pole veel võimalust.
Samsung hakkab ründama
Lisaks ei taha maha jääda Samsung, kes plaanib samuti virtuaalassistentidega platsile astuda. Vastus Siri, Alexa või Google Assistantile peaks olema Viv Labsi välja töötatud tema enda hääleassistent. Selle asutasid eespool mainitud Siri kaasarendaja Adam Cheyer ja äsja välja töötatud tehisintellekt oktoobris müüdud lihtsalt Samsung. Paljude arvates peaks Vivi tehnoloogia olema isegi targem ja võimekam kui Siri, seega on väga huvitav näha, kuidas Lõuna-Korea ettevõte seda kasutama hakkab.
Hääleabiline peaks kandma nime Bixby ja Samsung plaanib selle kasutusele võtta juba oma järgmises Galaxy S8 telefonis. Väidetavalt võiks sellel olla isegi spetsiaalne nupp just virtuaalse assistendi jaoks. Tulevikus plaanib Samsung seda laiendada ka müüdavatele kelladele ja kodumasinatele, nii et selle olemasolu kodumajapidamistes võiks järk-järgult kiiresti laieneda. Muidu eeldatakse, et Bixby toimib võistlusena, täites vestluse põhjal kõikvõimalikke ülesandeid.
Cortana jälgib teie tegevust pidevalt
Kui rääkida hääleassistentide lahingust, siis tuleb mainida ka Microsofti. Tema hääleassistent kannab nime Cortana ja Windows 10 sees leiame selle nii mobiilseadmetes kui ka arvutites. Cortanal on Siri ees eelis, et ta suudab vastata vähemalt tšehhi keeles. Lisaks on Cortana avatud ka kolmandatele osapooltele ja on ühendatud paljude populaarsete Microsofti teenustega. Kuna Cortana jälgib pidevalt kasutaja tegevust, saab see pakkuda parimaid võimalikke tulemusi.
Teisest küljest on sellel Siri suhtes umbes kaheaastane mahajäämus, nagu see hiljem turule tuli. Pärast Siri tänavust Maci jõudmist pakuvad mõlemad arvutis olevad assistendid sarnaseid teenuseid ning edaspidi sõltub see sellest, kuidas mõlemad ettevõtted oma virtuaalassistente täiustavad ja kui kaugele nad minna lasevad.
Apple ja liitreaalsus
Mainitud tehnoloogiliste mahlade ja mitmete teiste hulgas on vaja mainida veel ühte huvivaldkonda, mis on praegu väga trendikas - virtuaalne reaalsus. Turg on vaikselt üle ujutatud erinevate viimistletud toodete ja virtuaalreaalsust simuleerivate prillidega ning kuigi kõik on alles alguses, investeerivad suured ettevõtted eesotsas Microsofti või Facebookiga juba virtuaalreaalsusesse kõvasti.
Microsoftil on Hololensi nutiprillid ja Facebook ostis populaarse Oculus Rifti kaks aastat tagasi. Google esitles hiljuti lihtsa Cardboardi järel oma Daydream View VR-lahendust ning võitlusse astus ka Sony, kes näitas ka oma VR-peakomplekti koos uusima PlayStation 4 Pro mängukonsooliga. Virtuaalreaalsust saab kasutada paljudes valdkondades ja siin mõtlevad kõik veel, kuidas seda õigesti haarata.
[su_youtube url=”https://youtu.be/nCONu-Majig” width=”640″]
Ja Apple’ist pole ka siin jälgegi. California virtuaalreaalsuse hiiglane on kas oluliselt üle maganud või varjab oma kavatsusi väga hästi. See poleks tema jaoks midagi uut ega üllatavat, aga kui tal on sarnased tooted esialgu vaid laborites, siis on küsimus, kas ta tuleb turule liiga hilja. Virtuaalreaalsusesse ja häälassistentidesse investeerivad selle konkurendid nüüd suuri raha ning koguvad väärtuslikku tagasisidet kasutajatelt, arendajatelt ja teistelt.
Kuid küsimus jääb, kas Apple on selles varajases staadiumis virtuaalreaalsusest isegi nii huvitatud. Tegevdirektor Tim Cook on juba mitu korda väitnud, et tema arvates on nüüd huvitavam nn liitreaalsus, mida on hiljuti laiendanud Pokémon GO fenomen. Samas pole veel üldse selge, kuidas Apple peaks AR-i (liitreaalsusesse) kaasama. On spekuleeritud, et liitreaalsusest peaks saama järgmiste iPhone’ide oluline osa, viimastel päevadel on taas räägitud isegi sellest, et Apple katsetab nutikaid prille, mis töötaksid AR või VR-iga.
Mõlemal juhul on Apple praegu kangekaelselt vait ja konkureerivad rongid on juba ammu jaamast lahkunud. Praegu hoiab koduassistendi rollis juhtpositsiooni Amazon, Google käivitab tegevusi sõna otseses mõttes kõigil rindel ning on äärmiselt huvitav näha, millise tee Samsungi ette võtab. Microsoft seevastu usub virtuaalreaalsusesse ja Apple peaks vähemalt sellest vaatenurgast kohe reageerima tervele hulgale toodetele, mida tal veel üldse pole. Ainuüksi Siri täiustamisest, mis on kindlasti endiselt vajalik, ei piisa järgmistel aastatel...
Pean ütlema, et ma ei lugenud kogu seda artiklit läbi, vaid lugesin selle läbi
põhjus on ilmne. Olen olnud professionaalne tehisintellekt 10+ aastat ja see on nii pinnapealne, amatöörlik ja naiivne artikkel, et kui sa oleksid minu laps, annaksin sulle laksu ja ma pole kunagi oma last löönud
kui kirjutate juba millestki, millest teil aimugi pole (või nii pealiskaudsest ideest, nagu selles artiklis näitate), siis Jumala armastuse ja kõigi selle veebisaidi külastajate heaolu nimel ärge seda avaldage, ja laske sellel oma kohalikul kettal istuda. Aitäh
Tervitus
kk
Kuidas siis on? Mind huvitaks teie seisukoht.
avalikult kättesaadava teabe põhjal (st võtame autori väite, et Apple teeb tehisintellektis kindlasti edusamme, kuid ei räägi sellest kellelegi, mis on ebatavaline, sest ettevõtted, kes teevad tehisintellekti ja leiutavad uusi asju, avaldavad teaduslikke uuringuid, .. jah, mõningase viivitusega, aga nad avaldavad , ja apple ei teinud siis midagi sellist)
nii et kui saame seda hinnata ainult avalikult kättesaadava teabe põhjal. Google'i assistent ja Cortana Google'i ja Microsofti jaoks on nende AI-uuringute perifeersed aspektid. Apple'i jaoks on SIRI kogu nende AI-uuring. need kolm ettevõtet (ja võime lisada IBMi, Amazoni, Baidu...) on võrreldamatud. Apple'i AI-uuringud võrreldes nendega, see lihtsalt pole.
Eriti ei meeldi mulle artiklis leiduv turunduslik jama, mis ei vasta tegelikkusele. nt>
""Siri oli algusest peale isiksus ja rääkis nagu tõeline inimene. Oleksid võinud temaga nalja teha, vestelda..." < muidugi pole siri isiksus, kõik naljad ja jama on ette kirjutatud nagu igas arvutimängus (tavaliselt ma ei mainiks seda, sest see on ilmne kõigile, kuid siin on tegu tehisintellektiga ja teoreetiliselt võib sellel olla isiksus , seega tuleks pidada enesestmõistetavaks, et siri ei ole selle näide) ""keeruline süsteem, mis sai kiiresti aru küsimuse või taotluse taga olevast kavatsusest ja vastas kõige loomulikum tegevus"" < nonsense, siri tõlgib kõne tekstiks, see püüab tekstist aru saada, mis inimesi huvitab (võtmessõnu välja võttes) ja kui tal on selleks skript ja andmebaas, siis vastab ka . see ei reageeri kindlasti kõige loomulikumale tegevusele ega erista kasutaja mõistust (inimesed ei tea ju sageli isegi kui keegi neilt midagi küsib, miks inimene seda küsib) ""Google ostis hiljuti ka ettevõtte DeepMind , mis tegeleb närvivõrkudega, genereerivad inimkõnet. "" < see pole hiljuti, sellest on möödas 2 aastat, mis on IT-valdkonnas pikk aeg. ja öelda, et deepmind tegeleb närvivõrkudega, on nagu öelda, et google tegeleb informaatikaga. jah, selge on see, et google ei ostnud põllumajandusühistut. neuronove sait töötab seal, kus kes, deepmind teeb süvaõppe algoritme. selle kasutamine on universaalne, hõlmates muuhulgas täiustatud kõnet nii tuvastatud kui genereeritud, aga ka fototuvastust jne (lihtsalt närvivõrkude optimeerimine keerukamate ülesannete jaoks) ""Amazon pole enam lihtsalt kõikvõimalik "ladu" kaupadest. Viimastel aastatel on püütud ka oma tooteid arendada. "" < võib-olla viimased 10 aastat? see on nagu öelda, et Apple ei tooda viimastel aastatel enam ainult iPode. amazon ei ole ega ole kunagi olnud ladu, see on IT-ettevõte, keegi nimetab seda tänapäeva IBM-iks. öelda, et amazon oli kunagi "ladu" on laks (mille peaks autor endale andma)
Samas ma ei saa siiani aru, miks teil on nii suur vajadus laksu anda? Tore, et keegi artikli kirjutab. Vähemalt selles serveris. Arutelud on enda väljendamise ja oma kogemuste lisamise üle. Autori nutikus peaks olema selles, et ta võtab teie kommentaaridest olulise õppetunni ja saavutab selle, et ta rikastab meie ja ka enda kogemust. Kuid teie vorm on nii edev ja lärmakas, et ma vaevalt ei kuule seda huvitavat sisu, mida soovite meile siin rääkida. Arvan, et sellise lähenemisega hakkavad inimesed sind põhimõtteliselt ignoreerima. Olen teie postitusi juba mõnda aega jälginud ja näen neis ikka rohkem upsakast, pealiskaudsust ja vastastikuseid solvanguid kui midagi konstruktiivset, mis on kindlasti sügaval teie sees. Mõtle mees ja hakka panustama. Lõpetage solvamine ja agressiivne olemine.
pole kunagi kuulnud "peaksid peksma"?
see on rõhuasetus sellele, et keegi teeb midagi rumalat, mida ta ei peaks tegema
ja autor levitab osaliselt harival veebisaidil valesid
ja ma ei taha kellelegi huvitavat sisu müüa, ma lihtsalt vastasin küsimusele, et mis sellel artiklil viga on (ja seal on palju asju valesti, need olid näited)
ja mu naaber ütleb "mine uksest välja ja löö ennast, ära päästa ennast, sa teed seda enda pärast"
nii et järgmine kord otse konstruktiivselt ja ilma laksudeta, läheb hästi. ilma leegita.
nii ta tegigi.
Püüan olla peaaegu ilma naljata ja loodan, et autor püüab kirjutada ainult sellest, millest ma aru saan
Tänan teid kindlasti teie arvamuse ja asjatundliku vaate eest, eriti kuna see on teie elatusvaldkond. Igal juhul olen Tomášiga nõus (vt neljandat postitust ülespoole), pole vaja iga hinna eest oma ego täies hoos näidata ja isaliku suhtumisega lehvitada, mis sinu isikule ainult negatiivset valgust heidavad. Ma võtan teie arvamusi (ilma leegita) vastu ja nõustun nendega. Teisest küljest on ajakirjanduse põhimõte mitte olla kõiges asjatundja, vaid kujundada lühikese aja jooksul arvamus, uurida võimalikult palju olemasolevaid (välis)allikaid ja sellest lähtuvalt koostada mõni sisukas tekst. mis kutsub esile reaktsiooni ja tekitab diskussiooni. Julgen väita või vähemalt üritan seda teha, et olen Apple’i kui sellise asjatundja. See artikkel tähendas mulle suurt väljakutset konkursile orienteerumise ja allikate uurimise näol.
Igatahes tänan arvamuse eest, jätan selle meelde. Alternatiivina saab soovi korral ise ka lihtsalt midagi kirjutada, peale kokkulepet oleks kindlasti võimalik ka mingis trükises kokku leppida... kui sellel Apple’iga pistmist on :-)
See ei lugenud halvasti. Kuidas oleks selle teema kohta täieliku artikliga? Paljud inimesed tervitaksid seda.
Kas on midagi konkreetset, mis sind huvitab?
kui olete AI-st veidi sügavam huvitatud, siis miks mitte lugeda õpikut?
Tehisintellekt: Russelli ja Norvigi kaasaegne lähenemine (parim on valida uusim saadaolev versioon)
algtutvustus AI-sse (kuigi see tagaks sulle võrdse töökoha mõnes IT-ettevõttes), kuigi mõnda asja ei tohiks kasutada, kõik eeldavad, et kui teed tehisintellekti, siis tead seda raamatut ja sellise eeldusega kirjutavad nad ka viimane teos, st edasi edenemiseks peate teadma seda raamatut
pärast selle lugemist saate kätte peaaegu kõik AI-teemadel spetsialiseerunud raamatud või uurida, millest see räägib
Kk = kokot?
Issand jah, mul oleks tõesti häbi sellise isa kui tema lapse pärast. Omada isa, kes ei kirjuta midagi konstruktiivset ja oksendab lihtsalt emotsionaalselt. Nagu kirjutab Petr Stejskal, saada oma arvamus siia või otse toimetusse, isa. Ma loen seda varsti ja võrdlen.
Kahjuks liigitasin teie jaoks postitused valesti, kk. Loodetavasti leiate need üles ja võib-olla mitte, see on ilmselt mõttetu :-)
Täname huvitava artikli eest. Eriti meeldis kokkuvõte sellest, mis hetkel turul on. Ka lisatud videolingid olid vahvad.
Huvitav artikkel, aga kas võtate seda hoiatust arvesse? http://www.dsl.sk/article.php?article=19084
Apple ei maga ainult tehisintellekti vallas.
On tõenäoline, et Apple on midagi ette valmistanud, kuna ta juba lõi "WiFi-tooted". Seega võib eeldada, et tuleb midagi sarnast, mida Google tutvustas, aga see tuleb 5x kallim ja teeb pooled asjad ära, aga on tore, aga ma eeldan, et see ei asenda näiteks aTV4.
kk jaoks:
Noh, teie postituste järgi ei ole te "AI-ekspert", nagu mõned siin teid kutsuvad. Või võitis teie kontrollimatu vajadus trollida ja Apple'i vihata.
Minu kommentaari kinnitab ju ka uudised NIPS 2016 Barcelonast seoses Apple’iga. Kindlasti osalete asjatundjana sellel regulaarsel konverentsil või vähemalt jälgite seda :-)
Lugupeetud toimetaja, kõike ei saa teada, ükski inimene. Kuid Apple'i ja tehisintellekti kohta on palju avalikke ressursse (isegi kui tehisintellekt on liiga ulatuslik distsipliin) ja asjade tegeliku olukorra väljaselgitamiseks pole palju tööd.