Ondrej Holzman USA-s Oaklandi kohtu ees on otsustamisel, kas Apple’i viimasel kümnendil tehtud muudatused iTunesis olid mõeldud eelkõige selleks, et California firma saaks plaadifirmade ees kohustusi täita või püüti peamiselt konkurentsi hävitada. Apple'i hiline kaasasutaja ja endine tegevjuht Steve Jobsil oli samuti selle kohta midagi öelda 2011. aasta salvestatud avalduse kaudu.
Asjaolu, et Apple pidi konkureerivale lahendusele reageerima peamiselt plaadifirmade tõttu, on see, kuhu õunafirma advokaadid rajavad suure osa oma kaitsest. Apple'il olid plaadifirmadega väga ranged lepingud, mida ta ei saanud endale lubada kaotada, ütles iTunes'i endine boss Eddy Cue ja nüüdne Steve Jobs varem avaldamata salvestistel.
Hagejad näevad aga Apple'i tegevust iTunes 7.0 ja 7.4 puhul eelkõige katsena takistada konkurentidel nagu Real Networks ja Navio Systems üldse turule tulemast. iPodi tootja oleks pidanud ebasoodsasse olukorda seadma ka kasutajad, kelle ta enda süsteemi lukustas. Eddy Cue, kes juhtis iTunesi praegusel kujul, nentis juba, et Apple'il praktiliselt polnudki valikut ning nüüd kinnitas oma sõnu žürii ees ka Steve Jobs:
Kui ma õigesti mäletan, siis minu vaatenurgast – ja Apple’i vaatenurgast – olime sel ajal ainuke suurettevõte selles valdkonnas, kellel ei olnud sügavaid taskuid. Meil olid plaadifirmadega selged lepingud, kui inimesed rikuvad iTunesis või iPodis DRM-i kaitsesüsteemi, mis võimaldab näiteks iPodist muusikat alla laadida ja kellegi teise arvutisse panna. See oleks salvestusstuudiote litsentside selge rikkumine, kes võivad igal ajal lõpetada meile muusika tarnimise. Mäletan, et olime selle pärast väga mures. Meil kulus palju pingutusi, et tagada, et inimesed ei saaks meie DRM-i kaitsesüsteemi häkkida, sest kui nad saaksid, saaksime plaadifirmadelt ebameeldivaid kirju, mis ähvardasid meie lepinguid lõpetada.
Nagu Eddy Cue enne teda, tunnistas ka Steve Jobs ehk teisisõnu, et Apple'il ei jäänud muud üle, kui järgida plaadifirmadega sõlmitud lepingutes rangeid kaitsemeetmeid, sest esimestel päevadel ei olnud California firmal tugevat turupositsiooni ega saanud seda endale lubada. isegi üksainus partner.
Samuti kinnitas Jobs, et Apple’i kaitsesüsteemi ehk iTunesi ja iPodidesse sissemurdmise juhtumeid ei olnud vähe. "Paljud häkkerid üritavad meie süsteemidesse tungida, et teha asju, mis rikuksid plaadifirmadega sõlmitud lepinguid, ja me kartsime seda väga," kinnitas Steve Jobs tolle aja reaalsust ja ka põhjust, miks. Apple ei esitanud oma seadmetes teiste poodide muusikat. "Oleme pidanud iTunesis ja iPodis pidevalt kaitset suurendama," ütles Jobs, märkides, et nende toodete turvalisusest on saanud "liikuv sihtmärk".
Jobsi sõnul oli konkureerivatele lahendustele juurdepääsu keelamine tema toodetele kogu jõupingutuse "kõrvalmõju", kuid ta lisas, et Apple ei soovinud vastutust võtta ega proovida teha koostööd kolmandate osapooltega, et proovida neid oma väga suletud süsteemi sobitada. süsteem, mille ta oli välja töötanud. Just selles näevad kaebajad probleemi, nimelt ei toonud iTunes'i uued versioonid kasutajatele kasulikke uudiseid, vaid ainult takistasid konkurentsi.
Hagi kohaselt sooviti DRM-i kaitsesüsteemi muudatustega kahjustada eelkõige neid kasutajaid, kes sooviksid oma muusikakogu teistesse seadmetesse tirida. Apple aga ei lubanud neil seda teha ning tänu sellele säilitas turul oma domineerimise ja dikteeris kõrgemaid hindu. Apple vaidleb sellele vastu, et ka teised ettevõtted on proovinud samasugust suletud süsteemi juurutada, kuigi see pole õnnestunud, näiteks Microsoft oma Zune pleieriga.
Kohtuprotsess jätkub järgmisel nädalal. Apple advokaadid aga nad leidsid Ligikaudu 8 miljonit kasutajat esindava kohtuasja peamine probleem, kuna selgub, et kaks dokumentides nimetatud hagejat ei pruukinud kohtueelsel perioodil oma iPode üldse osta. Hagejad on aga juba vastanud ja soovivad lisada hagejat esindama uue isiku. Kõik peaks lahenema järgmise nädala jooksul.
