Sule kuulutus

Eelkõige pidi see olema täiuslik jälgimisseade, mis jälgib kõike alates südametegevusest vererõhuni ja lõpetades stressitasemega, kuid lõpuks ei saa esimese põlvkonna Apple Watchist nii arenenud tervise jälgimise seade. Apple Watchi iseloomustab eelkõige see, et tal on natuke kõike.

Viidates oma allikatele, mis on tuttavad Apple Watchi arenguga, on see fakt teatas ta The Wall Street Journal, mille kohaselt pidi Apple lõpuks ära viskama mitu erinevat kehaväärtust mõõtvat andurit esimesest põlvkonnast, kuna need polnud piisavalt täpsed ja töökindlad. Mõne jaoks peaks Apple läbima regulaatorite soovimatu järelevalve, isegi kui mõned valitsusasutused juba on ta on alustanud koostööd tegema.

Just jälgimisseadmena, mis hoiab kasutaja tervisel silma peal, plaanis California ettevõte algselt oma oodatud kella maha müüa. Need jõuavad turule aprillis, kuid lõpuks esitlevad nad end pigem universaalse seadmena, mis toimib moeaksessuaarina, infokanalina, Apple Pay kaudu "maksekaardina" või igapäevase aktiivsuse mõõtjana.

Apple’is nad aga ei karda, et mõne algselt võtmetähtsusega jälgimisandurite puudumise tõttu peaks müük vähenema. Allikate sõnul WSJ Apple'i ettevõte loodab esimeses kvartalis müüa viis kuni kuus miljonit kella. Terve 2015. aasta jooksul võiks Apple ABI Researchi analüüsi kohaselt müüa kuni 12 miljonit ühikut, mis oleks ligi pool turul olevatest kantavatest toodetest.

Kuigi töö kella kallal algas neli aastat tagasi Apple'i laborites, osutus problemaatiliseks eelkõige osade, just erinevate mõõteanduritega seotud detailide väljatöötamine. Apple Watchi projekti nimetati sisemiselt isegi "mustaks auguks", mis ahmis ressursse.

Apple'i insenerid töötasid välja südameandurite tehnoloogiat, mis võiks töötada näiteks elektrokardiograafina, kuid see ei vastanud lõpuks seatud standarditele. Välja on töötatud ka naha juhtivust mõõtvad andurid, mis viitavad stressile, kuid tulemused pole olnud järjepidevad ja usaldusväärsed. Neid mõjutasid sellised faktid nagu ülekasvanud käed või kuiv nahk.

Probleemiks oli ka see, et tulemused varieerusid sõltuvalt sellest, kui tihedalt kasutaja kella randmel kandis. Seetõttu otsustas Apple lõpuks kasutusele võtta lihtsama pulsi jälgimise.

Apple katsetas ka vererõhu või vere hapnikusisalduse mõõtmise tehnoloogiaid, kuid isegi siin ei suutnud ta ette valmistada piisavalt usaldusväärseid andureid, et need ilmuksid esimese põlvkonna kellasse. Lisaks eeldaksid nimetatud andmed toote heakskiitu ka Toidu- ja Ravimiameti ning teiste institutsioonide poolt.

Allikas: The Wall Street Journal
.