Adam Kos Ükskõik kui hästi disainitud ja mitmekülgne tahvelarvuti ka poleks, sõltub kasutajate rahulolu sellise tootega suuresti suhtlemisest selle ekraaniga. Lõppude lõpuks teete kõik toimingud läbi tema. Kuid kas LCD, OLED või mini-LED on paremad ja mis on tulevikus ees?
LCD
Vedelkristallekraan (Liquid Crystal Display) on kõige levinum, kuna see on lihtne, odav ja suhteliselt töökindel lahendus. Apple kasutab seda 9. põlvkonna iPadil (Retina ekraan), 4. põlvkonna iPad Airil (Liquid Retina ekraan), 6. põlvkonna iPad minil (Liquid Retina ekraan) ja ka 11. põlvkonna 3-tollisel iPadil (Liquid Retina ekraan) . Kuigi tegemist on lihtsa LCD-ga, teeb Apple seda aga pidevalt uuendusi, mistõttu ei tulnud mitte ainult Liquid märgistus, vaid seda on näha näiteks ProMotioni integreerimisel Pro mudelitesse.
Fotogalerii
Mini LED
Praegu on iPadide seas ainus esindaja, mis pakub peale LCD-ekraanitehnoloogiat 12,9-tolline iPad Pro (5. põlvkond). Selle Liquid Retina XDR-ekraan sisaldab mini-LED-taustvalgustuse 2D-võrku, tänu millele pakub see rohkem hämardatavaid tsoone kui tavaline LCD-ekraan. Selgeks eeliseks on siin suur kontrastsus, eeskujulik HDR-sisu kuvamine ja pikslite sissepõlemise puudumine, mida OLED-ekraanid võivad kannatada. Uus 14- ja 16-tolline MacBook Pro tõestas, et Apple usub tehnoloogiasse. Sel aastal peaks seda tüüpi ekraan saama ka 11-tollise iPad Pro ning küsimus on selles, kuidas iPad Airil (ning 13-tollisel MacBook Prol ja MacBook Airil) läheb.
Fotogalerii
OLED
Mini-LED on siiski teatav kompromiss LCD ja OLEDi vahel. Noh, vähemalt Apple'i toodete vaatevinklist, mis kasutab OLED-i ainult iPhone'ides ja Apple Watchis. OLED-il on selge eelis selles, et saadud pildi väljastamise eest hoolitsevad orgaanilised LED-id, mis kujutavad otseselt etteantud piksleid. See ei tugine täiendavale taustvalgustusele. Mustad pikslid on siin tõesti mustad, mis säästab ka seadme akut (eriti pimedas režiimis).
Fotogalerii
Ja just OLED-ile tuginevad teised tootjad, kes läksid sellele otse LCD-lt üle. Nt. Samsung Galaxy Tab S7+ see pakub 12,4-tollist Super AMOLED-i ja eraldusvõimet 1752 × 2800 pikslit, mis tähendab 266 PPI. Lenovo Tab P12 Pro sellel on AMOLED-ekraan, mille ekraani diagonaal on 12,6 tolli ja eraldusvõime 1600 × 2560 pikslit, st 240 PPI. Huawei MatePad Pro 12,6 on 12,6-tolline tahvelarvuti eraldusvõimega 2560 × 1600 pikslit OLED-ekraan ja 240 PPI. Võrdluseks, 12,9-tollise iPad Pro eraldusvõime on 2048 x 2732 pikslit ja 265 PPI. Ka siin on 120 Hz värskendussagedus, kuigi mitte adaptiivne.
See võib olla sind huvitab
Amaya Toman AMOLED on Active Matrix Organic Light Emitting Diode (aktiivmaatriksiga orgaaniline valgusdiood) lühend. Seda tüüpi kuvareid kasutatakse tavaliselt suurtes kuvarites, kuna PMOLED-i kasutatakse ainult kuni 3-tollise läbimõõduga seadmete jaoks.
Mikro-LED
Kui brändi ei vaata, pole sul lõpuks palju valida, milliste tehnoloogiate vahel. Odavamad mudelid pakuvad tavaliselt LCD-ekraani, kallimatel on erinevat tüüpi OLED, ainult 12,9-tollisel iPad Pro-l on mini-LED. Siiski on veel üks võimalik haru, mida me tulevikus näeme, ja see on mikro-LED. Siin olevad LED-id on kuni 100 korda väiksemad kui tavalised LED-id ja need on anorgaanilised kristallid. OLED-iga võrreldes on eeliseks ka pikem kasutusiga. Kuid siinne tootmine on siiani üsna kallis, nii et peame ootama selle massilisemat kasutuselevõttu.
See võib olla sind huvitab
Vratislav Holub Seega on Apple'i sammud siin üsna etteaimatavad. See on juba mitme iPhone'i jaoks täielikult OLED-ile üle läinud (küsimus on selles, mida selle aasta iPhone SE 3. põlvkond toob), kuid see jääb iPadide LCD-ekraanile. Kui seda täiustatakse, siis täiustatakse seda mini-LED-i sees, OLED-i jaoks on see veel liiga vara, seda ka kõrgete tootmiskulude tõttu.
