Michal Marek Silicon Valleys on tõesti tohutult raha ja päris suur osa sellest läheb teadusele ja uurimistööle. Google'i emafirma Alphabet investeerib autonoomsete sõidukite, eluiga pikendavate pillide ja loomanägudega robotite arendamisse, Facebook teeb suuri edusamme virtuaalreaalsuse ja tehisintellekti vallas, arendades arengumaades internetti laiendamise võimalusega droone , ning Microsoft on palju investeerinud holograafilistesse klaasidesse ja täiustatud tõlketarkvarasse. Ei saa maha salata ka IBMi investeeringut Watsoni tehisintellekti arendamisse.
Apple seevastu on oma ressurssidega väga ettevaatlik ning tema kulutused teadusele ja uurimistööle on tuludega võrreldes peaaegu tühised. Tim Cooki ettevõte investeeris 2015. aasta eelarveaastal arendusse vaid 3,5 protsenti (8,1 miljardit dollarit) oma 233 miljardi dollari suurusest tulust. See teeb Apple'ist ettevõtte, mis investeerib kõigist suurematest Ameerika ettevõtetest kõige vähem arengusse. Võrdluseks on hea märkida, et Facebook investeeris 21 protsenti käibest (2,6 miljardit dollarit), kiibitootja Qualcomm protsendipunkti rohkem (5,6 miljardit dollarit) ja Alphabet Holding 15 protsenti (9,2 miljardit dollarit) teadusuuringutesse.
Valdkonnas, kus Apple tegutseb, usub enamik ettevõtteid, et kui nad ei investeeri märkimisväärset osa oma sissetulekust edasiarendusse, jääb konkurents neist loomulikult mööda. Kuid Cupertinos ei järgitud nad kunagi seda filosoofiat ja juba 1998. aastal ütles Steve Jobs, et "innovatsioonil pole midagi pistmist sellega, kui palju dollareid teil teaduse ja uurimistöö jaoks on". Seoses sellega seoses meeldis Apple'i kaasasutajale juhtida tähelepanu sellele, et Maci tutvustamisel kulutas IBM teadusuuringutele sadu kordi rohkem kui Apple.
Tim Cooki juhtimisel toetub Apple suuresti oma tarnijatele, kes Apple’i hiiglaslike tellimuste eest võideldes võistlevad Cooki ettevõtte pakkumise nimel. Tulevase iPhone'i varustamine oma kiibi, ekraani või kaamera välguga on ülimalt motiveeriv nägemus. Eelmisel aastal müüs Apple 230 miljonit iPhone'i ja lubas järgmise 29,5 kuu jooksul kulutada selliste komponentide ostmiseks nagu kiibid, kuvarid ja kaameraobjektiivid 5 miljardit dollarit, mis on XNUMX miljardi dollari võrra rohkem kui eelmisel aastal.
"Tarnijad võitlevad üksteisega, et Apple'ilt lepingut võita, ja osa sellest võitlusest kulutab rohkem teadusele ja uurimistööle," ütleb Ram Mudambi Philadelphia Temple'i ülikoolist, kes uurib väikeste teadus- ja arendustegevuse kulutustega ettevõtete edu.
Apple on aga teadlik, et ainult tarnijatele loota ei saa ning viimase kolme aasta jooksul on ta oma arenduskulusid oluliselt kasvatanud. 2015. aastal ulatusid sellised kulud juba mainitud 8,1 miljardi dollarini. Aasta varem oli see vaid 6 miljardit dollarit ja 2013. aastal isegi vaid 4,5 miljardit dollarit. Üks suuremaid uuringuid on suunatud pooljuhtide arendamisele, mis kajastub iPhone 9s ja iPad Pro sisseehitatud A9/A6X kiibis. See kiip on kiireim, mida praegune turg pakub.
Apple’i suhtelist vaoshoitust suuremate investeeringute vallas annavad tunnistust ka reklaamikulud. Isegi selles valdkonnas on Apple märkimisväärselt kokkuhoidlik. Viimase nelja kvartali jooksul kulutas Apple turundusele 3,5 miljardit dollarit, samal ajal kui Google kulutas kvartaliga vähem 8,8 miljardit dollarit.
Tim Swift, Philadelphia teise St. Joseph's märgib, et teadusuuringutele kulutatud raha läheb raisku, kui toode ei lahku kunagi laborist. "Apple'i toodetega kaasneb kõige tõhusam ja keerukam turundus, mida oleme kunagi näinud. See on teine põhjus, miks Apple on teaduskulude osas kõige tootlikum ettevõte.
No ma ei tea, artikkel koos pealkirjaga kõlab küll veidi pessimistlikult (uuringutesse investeerimise mõttes), aga mulle tundub, et Apple on teisel kohal... see polegi nii hull. Arvan, et absoluutarvud on palju kõnekamad kui suhtelised arvud. Muidu oleks parema võrdluse huvides ilmselt paslik võrrelda ka suhtelisi väärtusi - Apple'i puhul on toodud kasumi protsendid, teistel käibe protsendid. Mõtlemapanev on, et Apple ise investeerib teadusesse umbes 20 korda rohkem kui kogu Tšehhi (haridus- ja kultuuriministeeriumi eelarve järgi).
Käibe (=tulu) protsendid on antud kõikide ettevõtete kohta. Kasumit pole artiklis kuskil mainitud.
Vabandust, mitte kasum, vaid vastuvõtt... Kui tõlgendada pööret vastuvõtuna (mida järjekindlalt võetakse kui halba, sest on "bruto" tootlus), siis ok.
kas tahaksite mainida ka selle käitumise põhjuseid koos maksude optimeerimisega? Apple ei maksa peaaegu midagi või mitte midagi makse tänu oma peakorterile Iirimaal, aga samas mitte keegi :) nii et kasum jääb kogu kasumiks. (see on huvitav aktsiaomanikele)
Teised ettevõtted võivad maksubaasi vähendamiseks kulusid suurendada. See on võimalus veidi raha pesta, kuid loomulikult paljastavad vähesed ettevõtted kaarte kulustruktuuri kohta, rääkimata sellise tundliku valdkonna nagu teadus- ja arendustegevuse üksikasjadest.
Jobs ütles seda täpselt. Võite visata 10 miljardit mõttetute jamade väljatöötamisse ja see ei too teile midagi. Teisest küljest investeerite 1 miljard tähenduslikku asja, mis suurendab teie müüki ja teeb teile varanduse. Autonoomsed autod? Võib-olla 30 aasta pärast. Virtuaalne reaalsus? Massi kättesaadavus null null mitte midagi. Holograafilised prillid? Asi vähestele entusiastidele. Kuid näiteks Touch Force on midagi, mis paneb uue mobiiltelefoni ostmiseks kulutama 25 XNUMX krooni. Ja puutejõu uurimine maksab murdosa sellest, mida virtuaalreaalsuse arendamine maksab. Turundamatute jamade uurimisse raha kallamine pole kunst. Olla visionäär ja mõista, millesse tasub investeerida, on kumšt. Küsimus on selles, kas Apple'i praegune juhtkond on jätkuvalt piisavalt visionäär.
"Kuid näiteks Touch Force on midagi, mis paneb teid uue mobiiltelefoni ostmiseks kulutama 25 XNUMX krooni."
Maailm on muutunud, ... :oD
Sul on õigus, Touch Force on suur kasumi generaator. Kuid ma isiklikult näen virtuaalreaalsusele või autonoomsetele autodele keskendunud arendusel palju mõttekamat. Kõik tähendusrikkad asjad ei pea olema massiasjad.
Kokkulepe. Touch Force mind ei köitnud, pigem ootan tõelisi tehnoloogilisi uuendusi. Steve on läinud, Apple läheb tagasi magama.
Asi on selles, kuidas sa asja näha tahad. Kui soovite teda roosana näha, nagu praegu, siis vaadake teda nii. Kellelgi teisel on sellest palju realistlikum vaade. Kui ülaltoodud teooria kehtiks, siis sõidame kõik alati hobuvankris ja helistame üksteisele läbi kahe nööriga ühendatud purgi. Tänu arengule liigume edasi. Kõik on turundus. Kui leiate piisavalt suure karja potentsiaalseid ostjaid, müüte kõike. Jobs on lihtsalt üks Horst Fuchs. Tüüpiline näide on Retina paneel. Midagi uut? Mitte Vunec. Paneel, mis kõigil teistel oli ja mingil hetkel veel parem. Apple'i jaoks oli see tol ajal ainult kaubanimi ilma paneelita. Kuid tal õnnestus see müüa oma toote peamise funktsioonina, täpselt nagu Horst tegi NASA tehnoloogiaga. Milline oli Jobs? Geniaalne ärimees, kes leidis vaid naiivseid kliente, täpselt nagu Horst. Miks ta ikkagi arengusse investeeriks? Ta oleks loll ja ta ei olnud. Ta polnud lihtsalt tehniline visionäär, nagu talle kohmakalt omistatakse, vaid äriline.