Filip Novotny Muusika voogesituse teenused, nagu Pandora, Spotify või Last.fm, on viimasel ajal populaarseks saanud klassikalisele digitaalsele levitamisele. Need on aga rahaliselt kahjutud. Kas Apple leiab võtme, kuidas selles valdkonnas domineerida?
Paljude meist on Apple muusikatööstusega tihedalt seotud. iPod-mängijad aitasid California ettevõtet mingil määral üheksakümnendate lõpu keerulisest olukorrast, 2003. aastal käivitatud iTunesi poest sai siis suurim ja populaarseim muusikalevi. Hiljuti on mõnede uuringute (nt fy Nielsen Co.) andmetel aga voogesitussaidid nagu Pandora, Spotify või Last.fm sellest mööda saanud. Need teenused pakuvad automaatset muusikajaamade loomist loo või esitaja valiku alusel ning võimalust neid kohe veebibrauseris, pleieris või isegi mobiiltelefonis esitada. Samuti saab kuulaja üksikuid lugusid hinnates oma jaama kompositsiooni parandada. Nagu traditsioonilise raadio puhul, on jaamad tavaliselt tasuta, kuid neid toetatakse reklaamide edastamisega. Vastavalt ajalehe teatele Wall Street Journal ei taha, et Apple jääks maha ja valmistub välja tulema oma konkurentsivõimelise pakkumisega.
Tema teele jäävad aga mitmed takistused. Suurim on rahaline aspekt: kuigi veebipõhised muusikateenused on väga populaarsed, on neil üks suur puudus – need ei teeni raha. Tänu tohututele litsentsitasudele, mida ettevõtted peavad muusikakirjastajatele maksma, kaotavad kõik kolm suurt mängijat igal aastal kuni kümnete miljonite dollarite väärtuses ühikuid. Probleem on selles, et näiteks Pandora maksab kõrgeid tasusid USA föderaalvalitsuse väljastatud tariifi järgi ja tal pole lepinguid kirjastusettevõtete endiga. Kiiresti kasvav kasutajaskond, mis on kolme suurettevõtte puhul kumulatiivselt üle 90 miljoni aktiivse kasutaja, ei aita mustade numbrite juurde tagasi pöörduda.
Selles suunas võiks Apple olla edukam, kuna tal on tänu iTunesi poele pikaajaline kogemus suurte kirjastustega. Selle juunikuu andmetel on kaupluses registreeritud üle 400 miljoni konto. Kuigi Apple ei näita, kui paljud neist tegelikult aktiivsed on, ei jää see kindlasti vähetähtsaks numbriks. Pealegi on Apple alates iTunesi käivitamisest 2003. aastal sõlminud lepingud kõigi muusikatööstuse suuremate ettevõtetega, hoolimata nende vastumeelsusest fikseeritud hinnapoliitika suhtes. Suurima muusikalevitajana on tal seetõttu tugev läbirääkimispositsioon ja ta võib saavutada konkursiga seatud tingimustest soodsamad tingimused. Lõpuks on tema käsutuses miljoneid seadmeid, millesse ta saaks oma uue teenuse tihedalt integreerida, tagades nii kiire alguse ja katta ka esialgsed kulud.
Pole raske ette kujutada, kuidas selline integratsioon välja näha võiks. iTunes Store pakub tänapäeval Geniuse funktsiooni, mis soovitab teiste kasutajate andmete põhjal automaatselt lugusid, mis omavahel hästi sobivad. See võiks olla uue voogedastusteenuse keskmes, mis pakuks siis praegu esitatavaid lugusid ostmiseks. Lisaks võib eeldada, et oleks ühendus iCloudiga, kuhu saaks salvestada vastloodud jaamad, või ehk AirPlay tehnoloogia tugi. Kõik need funktsioonid võivad olla saadaval miljonites iPhone'ides, iPodides, iPadides, Macides ja võib-olla isegi Apple'i telerites.
Kuigi praegu on asi alles läbirääkimiste staadiumis üksikute väljaandjatega, loodetakse, et teenusel on reaalne võimalus käivitada mõne kuu pärast. Apple võib kindlasti lubada endale mõnda aega viivitamist, kuid ei saa eeldada, et see õnnestub sama mudeliga, mida pakkus näiteks eelmainitud Pandora. Meelerahu huvides teatame ka, et Apple'i jaoks tundub väga ebareaalne esitleda seda uut teenust mõnel selle aasta pressikonverentsil.
Aitäh artikli eest. Ma ei tea, kas see oli lihtsalt tõlgitud või autori kirjutatud, aga lõpuks korralik artikkel. Ma pole seda ammu lugenud – AITÄH
Artikli all on WSJ allikas, nii et see on tõlge, kuid see on okei :)