Sule kuulutus

Vähesed vaidleksid sellele vastu privaatsuse kaitse ja oma kasutajate andmete põhjal on Apple tehnoloogilistest liidritest kõige kaugemal ja on selles osas üldiselt väga usaldusväärne. Kuid tärkav tehisintellekt, hääleassistendid ja muud teenused ei saa hakkama ilma tõhusa andmete kogumiseta ning Apple seisab silmitsi konkurentide kasvava survega.

Erinevus Apple'i ja konkurentsi vahel, mida siin esindavad eelkõige Google, Amazon või Facebook, on lihtne. Apple püüab koguda oluliselt vähem andmeid ja kui see õnnestub, siis täiesti anonüümselt, et mingit infot konkreetse kasutajaga seostada ei saaks. Teised aga on vähemalt osaliselt oma äritegevuse aluseks võtnud andmete kogumise.

Google kogub oma kasutajate kohta suure hulga erinevaid andmeid, mida siis edasi müüb, näiteks reklaami paremaks sihtimiseks jne. See on aga kõigile tuttav reaalsus. Veelgi olulisem on praegu see, et mängu tulevad teenused, kus andmete kogumine on võtmetähtsusega mitte kasumi saamiseks, vaid eelkõige antud toote pidevaks täiustamiseks.

Kõige Praegu on trendikad erinevad hääl- ja virtuaalsed assistendid nagu Apple'i Siri, Amazoni Alexa või Google's Assistant, ning nende funktsioonide pideva täiustamise ning kasutaja käskudele ja päringutele parima võimaliku vastuse andmise võtmeks peavad nad andmeid koguma ja analüüsima, ideaaljuhul võimalikult suure valimiga. Ja siin tulebki mängu eelmainitud kasutajaandmete kaitse.

Väga hea analüüs sellel teemal kirjutas Ben Bajarin eest Tech.pinions, mis hindab Apple'i teenuseid privaatsuse rõhuasetuse osas ja võrdleb neid konkurentsiga, mis seevastu seda aspekti nii palju ei käsitle.

Apple kasutab meie kohta teavet paremate toodete ja teenuste loomiseks. Kuid meil pole aimugi, kui palju teavet kogutakse ja analüüsitakse. Probleem on selles, et Apple'i teenused paranevad (või vähemalt sageli tundub see nii) palju aeglasemalt kui teistel ettevõtetel, kes koguvad ja analüüsivad kasutajate käitumise kohta rohkem andmeid, nagu Google, Facebook ja Amazon. Pole kahtlust, et Siril on endiselt eelis mitmekeelse toe ja integreerimise osas kõigis Apple'i seadmetes, kus konkurentsil on endiselt oma piirid. Siiski tuleb tunnistada, et Google Assistant ja Amazoni Alexa on paljuski võrdselt arenenud ja Siriga võrreldavad (kumbki neist pole veel täiuslik ega veatu). Nii Google Assistant kui ka Amazon Alexa on turul olnud vähem kui aasta, Siri aga viis aastat. Hoolimata tehnilistest edusammudest masinõppes ja loomuliku keele töötlemises, millest Google ja Amazon on selle nelja aasta jooksul kasu saanud, ei kahtle ma, et nende tohutud kasutajakäitumise andmekogumid on olnud kasulikud nende taustamootori toitmisel, et saavutada peaaegu samasugune masinintellekt. tasemel nagu Siri.

Tšehhi kasutaja seisukohalt on USA-s tõusuteel olevate hääleassistentide teemat väga raske hinnata. Ei Siri, Alexa ega assistent ei mõista tšehhi keelt ja nende kasutamine on meie riigis väga piiratud. Probleem, millega Bajarin kokku puutub, ei puuduta aga ainult neid virtuaalseid assistente, vaid ka tervet hulka muid teenuseid.

IOS-i (ja Siri) proaktiivne osa õpib pidevalt meie käitumist, et saaksime anda meile antud hetkedel parimaid võimalikke soovitusi, kuid tulemused pole alati parimad. Bajarin ise tunnistab, et kuigi ta on iOS-is olnud 2007. aastast, kui ta paar kuud Androidi kasutas, õppis Google’i operatsioonisüsteem tema harjumusi palju kiiremini ja töötas lõpuks paremini kui ennetav iOS ja Siri.

Muidugi võivad kogemused siin erineda, kuid asjaolu, et Apple lihtsalt kogub palju vähem andmeid kui konkurendid ja töötab sellega veidi teisiti, seab Apple'i ebasoodsasse olukorda ja küsimus on selles, kuidas California ettevõte sellele läheneb. tulevikus.

Ma võiksin isegi eelistada, kui Apple lihtsalt ütleks: "Usaldage meile oma andmed, me hoiame neid turvaliselt ning pakume teile paremaid tooteid ja teenuseid", selle asemel, et koguda vaid minimaalselt vajalikke andmeid ja muuta need andmed universaalselt anonüümseks. .

Bajarin viitab väga aktuaalsele arutelule, kus mõned kasutajad püüavad võimalikult palju vältida selliseid ettevõtteid nagu Google ja nende teenuseid (nad kasutavad selle asemel Google'it DuckDuckGo otsingumootor jne), et nende andmed oleksid võimalikult palju ja turvaliselt peidetud. Teised kasutajad aga loobuvad osast oma privaatsusest, isegi selleks, et parandada nende poolt kasutatavate teenuste kasutuskogemust.

Antud juhul olen Bajariniga täiesti nõus, et kindlasti poleks paljudel kasutajatel probleemiks Apple’ile vabatahtlikult rohkem andmeid üle anda, kui nad saaksid vastutasuks parema teeninduse. Loomulikult tutvustas Apple tõhusamaks andmete kogumiseks seda kontseptsiooni iOS 10-s erinev privaatsus ja küsimus on selles, millist mõju see edasisele arengule avaldab.

Kogu teema ei puuduta ainult virtuaalassistente, kellest kõige rohkem räägitakse. Näiteks Mapsi puhul kasutan eranditult Google'i teenuseid, sest need mitte ainult ei tööta Tšehhi piires palju paremini kui Apple'i kaardid, vaid nad õpivad ka pidevalt ja toovad mulle tavaliselt ette seda, mida ma tõesti vajan või millest olen huvitatud.

Olen nõus leppima kompromissiga, et Google teab minust veidi rohkem, kui saan vastutasuks paremat teenust. Minu jaoks ei ole tänapäeval mõtet varjuda kesta ja püüda vältida sellist andmete kogumist, kui tulevased teenused põhinevad teie käitumise analüüsil. Kui te pole nõus oma andmeid jagama, ei saa te oodata parimat kogemust, kuigi Apple püüab pakkuda kõikehõlmavat kogemust ka neile, kes keelduvad temaga midagi jagamast. Selliste teenuste toimimine peab aga tingimata olema ebatõhus.

On väga huvitav näha, kuidas kõik peamiste mainitud mängijate teenused lähiaastatel arenevad, kuid kui Apple peaks konkurentsivõimelisuse huvides oma positsiooni privaatsuse ja andmete kogumise osas kas või osaliselt ümber vaatama või muutma, on sellest lõppkokkuvõttes kasu , kogu turg ja kasutaja. Isegi kui ta lõpuks pakkus seda ainult valikulise võimalusena ja jätkas maksimaalse kasutajakaitse nimel pingutamist.

Allikas: Techpinions
.