Daniel Hruska Juba enne uue iPhone 6 esitlemist uskusid paljud, et baasmudelil on 32 GB salvestusruumi ja Apple kavatseb 16 GB, 32 GB ja 64 GB salvestusruumi kahekordistada. Selle asemel säilitas see 16 GB variandi ja kahekordistas ülejäänud kaks vastavalt 64 GB ja 128 GB.
32 GB mahutavusega iPhone on Apple'i pakkumisest täielikult langenud. 100 dollari lisatasu eest (selguse huvides jääme Ameerika hindade juurde) ei saa te põhiversiooni kahekordset, vaid neljakordset. 200 dollari lisatasu eest saate kaheksakordse põhivõimsuse. Neile, kes soovisid osta suuremat võimsust, on see hea uudis. Vastupidi, need, kes tahtsid baasi juurde jääda ja ootasid 32 GB, on pettunud või sirutuvad 64 GB variandi poole, sest lisaväärtus 100 dollari eest on suur.
Kui Apple tutvustaks odavaima mudelina 32 GB mäluga iPhone'i, oleks valdav enamus kasutajaid rahul ja vähesed maksaksid suurema mahutavuse eest lisatasu. Kuid Apple'ile (või mis tahes ettevõttele) see ei meeldiks. Igaüks tahab võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju teenida. Üksikute mälukiipide tootmishind varieerub mitme dollari võrra, mistõttu on loogiline, et Apple sooviks, et suurem osa kasutajatest sirutaks käe kallimate mudelite poole.
Ameerika raudteefirmad võtsid sarnase marsruudi juba 19. sajandil. Kolmanda klassi reisimine oli mugav ja hea hinna-kvaliteedi suhtega. Teises ja esimeses klassis reisisid vaid need, kes seda luksust endale lubada said. Firmad soovisid aga, et rohkem reisijaid ostaks kallimaid pileteid, mistõttu eemaldasid nad kolmanda klassi vagunite katuse. Kõrgemas klassis hakkasid sagedamini reisima need reisijad, kes varem kasutasid kolmandat klassi ja kellel oli samal ajal raha teise klassi jaoks.
Kellelgi, kellel on 16 GB iPhone, on tõenäoliselt ka 100 dollarit lisatasu 64 GB iPhone'i ostmiseks. Neljakordne mälu on ahvatlev. Või muidugi võivad säästa, aga siis ei saa nad väärilist "luksust". Oluline on mainida, et Apple ei sunni kedagi millekski – alus on sama, lisatasu eest (ehk Apple’i puhul kõrgemad marginaalid) suurem lisandväärtus. Kuidas see tehnoloogia Apple'i kasumit mõjutab ta arvutas oma blogis Iteratiivne tee Rags Srinivasan.
Esimene tabel näitab tegelikud andmed müüdud iPhone'ide kohta viimase majandusaasta kohta. Teist tabelit täiendavad mitmed andmed, millest esimene on valmisolek suurema võimsuse ostmiseks. Arvestagem sellega, et laias laastus 25-30% ostjatest valiks 64GB asemel 16GB iPhone'i, kuid samas ei oleks nad nõus lisatasu maksma, kui 32GB mälu oleks baasis või vahepealse variandina. . Teine on suurema võimsusega mälukiibi tootmise kallinemine. Oletame, et suurem võimsus maksab Apple'ile 16 dollarit. Kuid lisades 100 dollarit, saab ta lõpuks 84 dollarit (ei sisalda muid kulusid).
Illustreeriva näitena võtame 2013. aasta neljanda kvartali fiktiivse ja tegeliku kasumi vahe, mis on 845 miljonit dollarit. See lisakasum on suurem, kuna rohkem kliente ostis suurema võimsusega iPhone'i. Sellest kasumist tuleb maha arvata suurema võimsusega kiibi tootmiskulud. Siis saame 710 miljoni dollari suuruse lisakasumi. Nagu teise tabeli viimase rea summast näha, toob 32GB variandi väljajätmine kaine hinnangul põhimõtteliselt mitte millegi eest 4 miljardit dollarit lisa. Lisaks ei võeta arvutustes arvesse asjaolu, et iPhone 6 Plusi tootmine pole iPhone 6-st palju kallim, seega on marginaalid veelgi suuremad.
et katusega on huvitav info. Aitäh silmaringi avardamise eest :)
Kahjuks unustavad nad ühe asja. Nad kiitlesid pidevalt, et neil on kõige rahulolevamad ja lojaalsemad kliendid. Nüüd on neil aga palju rahulolematuid kliente, kes ostavad suhteliselt kalli telefoni, kuid ei ole sellega rahul, sest nad peavad alati tegelema sellega, mida kustutada, neil pole ruumi pildistada või midagi salvestada, saab alla laadida uue albumi jne. Samuti ei kuluta nad rakendustele nii palju, sest neil pole neid kuhugi salvestada.
Sellele võib muidugi vastata, et ise on ainult süüdi, tuleks parem mõelda, mis mahti võtta. Aga Apple’i võlu oli vanasti see, et isegi täielik laama, kes telefonidest aru ei saa, võis võtta põhiversiooni ja mitte midagi ära rikkuda... See lihtsalt toimis. Aga see aeg on juba möödas.
Igaüks, kellel on iPhone või mõni muu nutitelefon, ei osta 8 GB-ga midagi. Ma ei tea, mis müük on 8gb iPhone'idele, aga see saab olema naeruväärne. Kõik eelistavad rohkem maksta. Seni tundub, et Apple teab, mida teeb.
Jah, hästi kirjeldatud. Kliendid tajusid seda aga raha lüpsmisel liiga valju plaksutamisena. Ja see ei ole hea strateegia tulevikuks. Tabel ise ei ole samuti täielik, sest see ei võta arvesse üht üliolulist asjaolu. Kui iPhone’ide maht algaks 32 GB variandist ja samas oleks nn odavate iPhone’ide – praegu 5C – maht mitte 8, vaid 16 GB, siis kuidas nende variantide müük kasvaks. Kui vaadata, kui palju 8GB iPhone 4S eelmisel aastal müüdi, võib see olla väga huvitav. Sest on üsna suur sihtgrupp, kes lihtsalt mõtleb, mis ta oma raha eest saab – palju näiteks laste telefone ostvate vanemate puhul. No siin on täna konkurentsiga võrreldes võimsuse ja hinna suhe päris kurb. Ja lapsed on lihtsalt multimeedia, nii et nad vajavad seda võimsust.
Nagu öeldakse, süüa võib, aga nuutsida ei tohi. Mul isiklikult kallite seadmete ostmisega probleeme ei ole, aga mul on viimasel ajal sellest Apple’i röökimisest kõrini ja ma kujutan ette, millalgi tulevikus, et see võib olla põhjus Apple’iga hüvasti jätta. .
Tõsi, ma ei kujutaks isegi 8GB telefoni lapsele ette. Kui ainult iOS8 vajas 5 GB ruumi, siis minuti video on 150 MB, parem mäng on 1,5–2 GB... See on lihtsalt hull. Apple’i huvides peaks olema, et inimesed kasutaksid oma iPhone’i võimalikult palju (kulutaks sisule)... Aga see pole väikese mahutavuse juures võimalik. Nii et ma ei saa sellest strateegiast aru.
Osa kliente, kes ei keskendu niivõrd ökosüsteemile ja funktsionaalsusele, lülitub konkurendi juurde ning teine osa pikendab oma vanema telefoni eluiga. Selline käitumine ei ole Apple'i toode, vaid aktsiaseltside ja aktsiaturu tagajärg. Lihtsalt aktsionäride prioriteetne eesmärk pole see, et ettevõte oleks klientide seisukohast parim, vaid see, et nad koguksid raha võimalikult kiiresti.
Aga ega see nii õudne olema ei saa, vaatame sellest vaatenurgast, et 100 USD on paljude inimeste jaoks mitme päeva töö. Arenenumates riikides on see lihtsalt järjekordse pisiasja rohestamine aasta jooksul. Apple'i kliendid ei ole need, kes loevad iga senti, kas see neile korda läheb.
Just, minu kui kuni 650€ kuus teeniva inimese jaoks on väga küsitav, kas ma olen nõus 64BG versiooni eest sellise summa välja käima. Siiani olen alati ostnud 32GB versiooni ja pole kunagi kahelnud nende ostmises. Olen juba umbes 2 kuud mõelnud, kas osta 64GB iP6 või 32GB iP5S.
Apple'i aktsionäride ahnus on juba laes. Lisan veel, et Hiina turul on sama probleem selle hinnavahega toime tulla ja see on Apple'i jaoks juba SUUR turg. Sellepärast on maailmas ONE+ või Miui kaubamärke, mis tapavad oma ülehinnatud jama. Ja mis mind kõige rohkem häirib, on nende $ eurodeks konverteerimine 1:1-ks, ainuüksi sellest peavad nad hirmsaid miljoneid teenima.
1:1 konversioon ei ole Apple'i, vaid enamiku Ameerika ettevõtete toode ja selle põhjuseks on erinev garantii (USAs 1 aasta, EL-is 2 aastat) ja erinev käibemaksumäär. Ja selle asemel, et teha erinevaid hindu USA dollari ja EL vahetuskursi alusel, on seda lihtsam teha nii – kahjuks saavad vähesed inimesed sellest aru ja arvavad, et see on mingi vargus.
Jama. 2-aastasest garantiist saab mööda asjaolu, et see kehtib ainult lõpptarbijale ja käibemaksumääral pole sellega mingit pistmist, kuna USA baashinnad on dollarites ja EL-i baashinnad eurodes (pärast 1. :1 konverteerimine) on ilma käibemaksuta. Vastupidi, USA-s ja EL-is peaks hind olema sama, kuigi dollarites... nii oleks lihtsam. Siin aga minnakse keerulisemat teed, et tõsta hinda veel 20-30%.
Tänu Apple'i läbimõeldud filosoofiale ja nende äripoliitikale läksin pärast pikki aastaid iPhone'i (mul on need kõik olnud algusest peale) kasutamiselt Androidi (Sony Xperia Z3 compact) vastu. Sellel on oma tõusud ja mõõnad, aga ma röögatan rõõmsalt. Lihtsalt telefoniga rääkimine on uskumatu luksus – palju intelligentsem kui iPhone – seda kõike ühelt ekraanilt. microSD-mälu laiendus – lõpuks mahutan kaardid, videod jne.
Apple = Nokia (näeme).
Kui ios+osx ökosüsteem sulle mingit kasu ei too, siis pole kindlasti põhjust Apple’i juurde jääda. Sony teeb häid telefone. Siin sülitavad kõik Apple’i ärimudeli peale, samas kui kõik tootjad on vaikselt kadedad. Millist Apple'i mudelit soovitaksite? Samsungi mudel, mis loobib ühe mobiiltelefoni teise järel nagu Nokia ja kaotab kõikjal positsioone? Või siis LG mudel, mis müüb lipulaeva 12 1 eest ja mis siiani kellelegi muljet ei avalda ning mille müük on Apple’i sõnul naeruväärne. Hiina ärimudeleid ma ei maini. Mida vaene Apple teeb? Rekordmüük, rekordkasum, rekordiline ettevõtte väärtus. Teie Sony kohta: Ootasin nii kaua, kuni nad Z3 kompaktile allahindlust teevad, kuni nad andsid mulle kalli ja suurema z2 kompakti, mis mulle ei sobi. Sony ise pidi mudelit vahetama ja lipulaevu välja andma hakkama poole aasta pärast. Note 4 omanikel ei tasu praktiliselt Note 4 peale üle minna. Ja milleks osta Note 3, kui saan Note 9 müügilt kätte XNUMX tuhande eest. Apple teeb ainult seda, mida tema kliendid tal lubavad.
Me näeme seda siiani läbi ida vaese mehe objektiivi. Meie jaoks on kõik Apple'i toode luksuslik ja väga kallis toode. Mul on tüdruksõber Austrias. Ta on arst, nii et vee taga. 3 aastat tagasi ostis ta tolleaegse lipulaeva iPhone 4s. Siin sai ta 15+k. Ta sõlmis Orange'iga 2-aastase lepingu tariifiga 25 eurot, kasutas nendega koos oldud aja jooksul kogutud lojaalsuspunkte ja telefon maksis talle 70 sõna, seitsekümmend eurot. Ja see oli tol ajal 24 krooni. Ta ostis Zarist iPhone 6. Ta ostis 64 GB versiooni. Teid ei huvita raha, nii et minge ja ostke see sularaha eest. Hind Reichis 800 eurot. Vahepeal sai Orangest Drei. Kutt pakkus talle, et kui ta pikendab oma tariifi 25 euro võrra (4000 minutit Austriasse, 1000 minutit EL-i ja 1,5 GB), müüb ta selle talle 419 euroga. Kes siis varas on? Apple või võib-olla meie operaatorid. Mitte kusagil arenenud maailmas inimesed seda ei tee. Nüüd kurdavad kõik, et Mac minil on tahvlil raam ja seda ei saa lisada. Mitte kusagil arenenud maailmas ei tööta see nii, et ostate suurima mäluga Maci ja ostate Algae pealt suurema ja siis vahetate selle välja. Ostke lihtsalt Mac, millel on nii palju mälu, kui tööks vajate. Ja tehtud. Kurat, me oleme arengumaade nõukogu.
Kui ma võtan selle Prahas atraktiivsetel ametikohtadel teenivate inimeste või ettevõtete omanike "optikast", pole olukord läänega võrreldes nii erinev. Lisaks ei suuda tänane konkurents tahes-tahtmata oma toodetel Apple’i sarnaseid premium-hindu hoida ja nii on tasapisi tekkimas unikaalne lipulaevade pakkumine hoopis teises hinnakontrastsis. Ja see on atraktiivne, eriti kui konkurents saab täna suurepäraselt hakkama HW-ga, sealhulgas kasutatud (väärtusliku välimusega) materjalidega, millel on seos Google'i/Microsofti teenustega.
Oh, ja väike lutt. Jah, Apple on kallis, kuid milline ettevõte hoiab sellise toote nagu Apple hinda alla? Ostad Sonylt või Samsungilt lipulaeva ja poole aasta pärast oledki hinnaga murdosa. Osta Apple ja hind jääb. Müüte selle ilma probleemideta. Mac mini ei lähe isegi nädala jooksul basaaril soojaks. Sa ei müü tavalist arvutit millegi eest. Austria omast rääkimata. Vähe sellest, et 3 aastat tagasi maksid iP 4-d talle 70 eurot. Nüüd, kui ta 419 euro eest iP 6 ostis, tahtis ta vana mulle kinkida. Taskulamp oli seda peeru, lolli kõrvaklappide pesa väärt. Apple’i teeninduses öeldi, et remontida ei tasu ja saadavad 150 euro eest uue. Nii et segra maksis selle eest ja mul on uus iPhone 4s 16gb hinnaga 150 euro + 40 euro deblokeerimine, aga see blokeeriti Austrias. Nii et esimene iPhone'i ost oli 70, nüüd 190 eurot. Tema oli 3 aastat õnnelik ja mina olen ka mõnda aega. Ta vahetas välja ka iPad 2, mille lapsed lõhkusid. Küsin: kas see Samsungi või Sonyga niimoodi töötab? Või Hiinast imporditud telefonidele? Kui nimetate kedagi vargaks, on see ennekõike meie operaatorid. Apple hoolitseb oma klientide eest kõrgemal tasemel.
Minu jaoks tundub üsna ebaõiglane muuta üks üle standardi positiivne näide üldiseks trendiks. Ma elan Iirimaal, garantii on 1 aasta, seda saab pikendada 18 kuuni tagasimurdva juriidilise nipi abil, see kindlasti ei kata hooletut käsitsemist ja varuosad maksavad umbes sama palju kui uus telefon/iPad/Macbook.. Ekraani vahetus Macbook Airis, mille mu poeg katki läks, 680 eurot. Siinsed operaatorid iPhone'i lahti ei tee ja on täiesti samasugused armetu inimesed nagu Tšehhis. Mul on täpselt sama kogemus Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Kui tellida need 2-10 aastaks, siis telefonitoetus saab neile muidugi ilusti tagasi. Blokeeritud nutitelefonid on kõigi operaatorite suurim müügiargument, mille hind on umbes 1 euro/1 MB rändlusandmeside eest, kui te ei istu terve elu tagumikul... Minu arvates on võti selles, kuidas te kirjutate, et õde rahast ei hooli, seda ei saa kahjuks kõik öelda.
Toodete hinna hoidmine on üsna kahe teraga mõõk, eriti kui Apple tõstab igal aastal oma iPhone’ide hinda. Siis on lipulaevade konkurentsi pakkumise (kui need mõne aja pärast odavamaks lähevad) ja Apple'i vahel tohutu hinnavahe. Eriti kui tänane konkurents pakub midagi, mida Apple’il pole (kellad, veekindlus, funktsionaalne NFC, juhtmevaba laadimine jne).
Paar kuud tagasi müüsin iPhone5, uus - hooldatud ja oli hea meel, et keegi võttis selle 3 nädala pärast. Aeg, mil ma iPhone4-d kohe maha müüsin, on Macbook kindlasti möödas.
Jah, Apple on kallis ja ma arvasin, et see on seda väärt 5 aastat! Aga täna on Apple juba kolmandat korda röövinud minult raha helinate osas!! Ma ei tea enam kuidas seda lahendada, kuhu kirjutada, kas keegi oskab aidata? See pole enam normaalne, inimene ostab helina ja tunni aja pärast kaob see telefonist! Oleksin tänulik igasuguse nõuande eest, tänan.