Sule kuulutus

Tänapäeva kodud on sageli täis erinevaid seadmeid, mis vajavad korralikuks toimimiseks Interneti-ühendust. Nende hulka kuuluvad lisaks klassikalistele arvutitele või mobiilseadmetele näiteks nutikad telerid, tolmuimejad, aroomihajutajad või ehk nutikad kaamerad. Lühidalt öeldes on paljud tänapäevased seadmed muutumas "nutikateks" ja vajavad nutikaks toimimiseks Interneti-ühendust. Kui teil on kodus vanem ruuter, siis on täiesti võimalik, et pärast kõigi nende seadmete ühendamist võib teil tekkida Internetiga seotud probleeme. Sellest artiklist saate teada, kuidas WiFi-võrgud töötavad, kuidas teada saada, kui palju seadmeid teie võrgus on, ja palju muud.

Võrgu sagedus

Praegu müüakse ruutereid, mis pakuvad kas ainult 2.4 GHz sagedust, või ruutereid, mis pakuvad sagedust 2.4 GHz koos sagedusega 5 GHz. Enamik uuemaid ruutereid pakub juba mõlemat sagedust, kuid kui teil on vanem ruuter, on väga tõenäoline, et see pakub ainult 2.4 GHz sagedust. Need ruuterid suudavad andmeid edastada maksimaalselt 500 Mb/s. See tähendab, et kui teie võrku on ühendatud 10 seadet ja need kõik kasutavad Internetti 100%, saab kiirust "hajutada" nii, et iga seadme maksimaalne kiirus on 50 Mb/s (loomulikult sel juhul mängivad rolli paljud muud tegurid). Kuigi 50 Mb/s võib tunduda piisav, tuleb arvestada erinevusega Mb (megabitid) ja MB (megabaidid) vahel.1 baidil on kokku 8 bitti, seega "päris" allalaadimiskiiruse jaoks on vaja jaga see kiirus veel kaheksa, mis lõpuks tuleb ca 6 MB/s. Isegi sellest võib piisata, kuid paljudel juhtudel saavutate maksimaalse Interneti-kiiruse ainult öösel, mitte päeval, mil enamik kasutajaid on ühendatud.

2.4 GHz ja 5 GHz võrgusageduse erinevus seisneb peamiselt selles, et 5 GHz on paljudel juhtudel veidi kiirem, kuid teisest küljest on selle leviala palju väiksem. Nii et kui teil on ruuter, millel on mõlemad ribad, peaksite seadme ühenduse jagama. Need seadmed, mis on ruuterile püsivalt lähedal, peaksid olema ühendatud 5 GHz Wi-Fi-ga, mobiilseadmed ja muud seadmed, mis võivad asuda ruuterist kaugemal, peaksid olema ühendatud 2.4 GHz võrku. Tuleb märkida, et teie seade peab toetama 5 GHz võrguga ühenduse loomist. 5 GHz võrk ei ühildu tagurpidi 2.4 GHz võrguga, seega kui teil on seade, millel on võimalus ühenduda ainult 2.4 GHz võrguga, ei saa te sellega ühendust 5 GHz võrguga.

Kanali valik

Lisaks sellele, et ruuteritel võivad olla erinevad võrgusagedused, töötavad need ka erinevatel kanalitel. Lihtsamalt öeldes saab ruuter võrguliikluse "seadistada" erinevatesse kanalitesse. Sel juhul jällegi ei tohiks ühel kanalil olla liiga palju seadmeid. Enamiku ruuterite seadetes saab määrata, millisel kanalil see peaks töötama – vaikimisi on sageli valitud, et kanal valitakse automaatselt. Õige kanali valimine võib teie võrku nii kiirendada kui ka stabiilsemaks muuta. Kanalitest on kasu näiteks kortermajades, kui ühes kohas on palju ruutereid. Kui kõik need ruuterid oleksid ühel kanalil, ei tõota see kindlasti head. Kui aga jagad liikluse mitme kanali vahel, siis ainult koormad kogu võrku. Kui te ei soovi naabritega kokku leppida, millist kanalit kasutama hakkate, saate erinevate programmide abil luua nn võrgudiagnoosi. Ka macOS-is on selline programm olemas ning pärast diagnostika lõpetamist oskab ta öelda, millise kanali peaks ruuteris seadistama.

Optimaalne Wi-Fi kanal Macis

Kui soovite oma macOS-seadmes välja selgitada optimaalse WiFi-kanali, hoidke klahvi all valik (Alt) ja klõpsake ülemisel ribal ikooni Wi-Fi. Kuvatakse ulatuslik teave teie ühenduse kohta. Siiski olete veerust huvitatud Avage rakendus Wireless Diagnostics…, millel klõpsate. Ilmuvas uues aknas ärge tehke midagi ja ignoreerige seda. Selle asemel klõpsake ülemisel ribal vahekaarti Aken ja valige kuvatavast rippmenüüst suvand Hledat. Avaneb teine ​​aken, kus pärast initsialiseerimist ja lähedalasuvate võrkude otsimist kuvatakse see vasakpoolses osas Kokkuvõte. Kokkuvõttes huvitab teid veerg Parim 2,4 GHz ja parim 5 GHz. Nende mõlema kasti kõrvalt leiate number või numbrid, mis esindavad parimad kanalid. Peate need lihtsalt kuhugi üles kirjutama ja see on ruuteri seadetes kõik olemas muuda.

Seadme tegevus

Jaotises Võrgu sagedus oleme andnud teavet maksimaalse kiiruse kohta, mida kasutajad saavad kasutada. Samas tuleb tähele panna, et kui sul on kiirus näiteks 500 Mb/s ja 10 seadet, siis igaühel pole selleks ette nähtud 50 Mb/s. Võrgu kiirus määratakse seadmetele lihtsalt selle järgi, kui palju nad seda vajavad. Seega, kui vestlete oma seadmes näiteks Messengeri kaudu, on selge, et te ei vaja nii palju kiirust kui keegi, kes vaatab näiteks vooge, videot või mängib võrgus mänge. Seega, kui teie võrku ilmub mitu kasutajat, kes vaatavad kvaliteetseid videoid, läheb teie võrk kiiresti üle ja lõpetab minu jälitamise. Sel juhul on teil mitu võimalust – kas piirate kellegi vaatamist või proovite seda olukorda lahendada kanalit vahetades, ruuterit vahetades või kasutades kiiremat internetiseadet.

Mitu seadet suudab võrk käsitleda?

Kui teile hakkab aeglaselt tunduma, et teie WiFi-võrk muutub aeglaseks, kuigi teil on kindel Interneti-ühendus, on tõenäoliselt aeg ruuter välja vahetada. Peaksite valima ruuteri selle järgi, kui palju te seda kasutate. Seega võtke arvesse maksimaalset edastuskiirust või sagedusi, mida ruuter toetab. Hetkel uusima ruuteri omamiseks tuleks valida selline, mis toetab uusimat Wi-Fi 6 standardit. Need uusimad ruuterid suudavad võrgu eest hoolitseda juba peaaegu täielikult automaatselt, nii et nad saavad seadmeid automaatselt sageduste vahel vahetada või oma sagedusi piirata. maksimaalne kiirus. Kasutada võib ka nn mesh-ruutereid, mis sobivad suurtele majapidamistele, kuna need "kombineerivad" mitu ruuterit ja katavad seeläbi suurema ala.

.